Ehitushüpoteek on hüpoteeklaen, mis aitab rahastada uue hoone (nt kodu) ehitamist või katta olemasoleva ehitise olulise renoveerimisega seotud kulusid. Enamik seda tüüpi laene on struktureeritud nii, et tegeliku ehitusperioodi jooksul tasutakse ainult intressid. Kui ehitusprotsess on lõppenud, muutub ehitushüpoteek tavaliseks või tavaliseks hüpoteegiks ja võlgnik hakkab tasuma nii põhiosa kui ka intressi.
Enamasti vormistatakse ehitushüpoteek laenuga, mida mõnikord nimetatakse viivitatud tähtajaga laenuks. Sisuliselt tähendab see, et laenu kogusumma kinnitatakse, kuid seda ei anta võlgnikule ühekordse summana. Selle asemel tarnitakse ehituslaenu võlakirja vahendeid järk-järgult, millal ja vastavalt vajadusele ehitusprotsessi järgmise etapi rahastamiseks. Selline korraldus tingib vajaduse planeerida ehituse projekti finantseerimise aspekt võimalikult täpselt, kuna mõned laenuandjad võivad nõuda ehituse ülevaatamist enne järgmise väljamakse vabastamist ülejäänud laenusummast.
Ehitushüpoteeki on võimalik kasutada nii elamu- kui ärikinnisvara arendusega. Kinnisvara omavatel eraisikutel võimaldab seda tüüpi laen koostada uue kodu korruseplaani, hankida ehituse alustamiseks vajalikku rahastamist ja kasutada ehituse edenedes kinnitatud laenusummat. Ettevõtete omanikud, kes soovivad ehitada ärihooneid, nagu kaubanduskeskused, kaubanduskeskused või büroohooned, saavad kasutada sama põhivormingut.
Majaomaniku jaoks on ehitushüpoteeklaenu strateegia tegelik kasu see, et on võimalik hoida igakuised kulud madalad, kuni kodu on valmis ja kasutusvalmis. Vahepeal võib omanik müüa muud kinnisvara, millega saab uue kodu ehitamise hinna tasaarvestada või korraldada muul viisil oma rahaasju, et uut hüpoteeki suhteliselt vähese vaevaga hallata. Samamoodi saab ehituslaenu kasutav ettevõte kindlustada hoonele üürnikud enne, kui see on kasutusvalmis, luues tõhusalt tuluvoo, mis suudab katta kõik hüpoteeklaenu maksed, mis algavad kohe pärast ehituse lõppu. Selline lähenemine võimaldab lubada vastvalminud kaubanduskeskusel või büroohoonel end ära tasuda, jättes omanikule vähe või üldse mitte mingeid kulusid.