Tuntud ka kui reaktiivne või passiivne investeerimine, on passiivne juhtimine investeerimisstrateegia, mille puhul kauplemine toimub turuindeksi liikumist jälgides. See on vastupidine aktiivsele juhtimisele, mille käigus püütakse turu võitmise vahendina analüüsida ja ennustada tulevasi liikumisi; passiivne lähenemine püüab lihtsalt suundumusi juhtida kui tulu teenimise vahendit. Seda tüüpi finantsstrateegiat kasutatakse sageli teatud tüüpi investeerimisfondide, samuti börsil kaubeldavate fondide või ETF-ide haldamiseks.
Passiivse juhtimise pooldajad nõustuvad, et see lähenemisviis võib olla tõhus, kuna see põhineb kogu turgudel kogutud teabel ja sellest tuleneval nende turgude liikumisel. Valides passiivse turuindeksi jälgimise, selle asemel, et kasutada keerukaid investeerimiskorralduste loomiseks erinevaid strateegiaid, on risk minimaalne ja võimalused mõistliku tulu saamiseks paranevad. Asjaolu, et indeksifondid kipuvad tootma kõrgema tootlusega kui enamik aktiivselt juhitud fonde, on sageli tsiteeritud passiivse juhtimise tõhususe tõestuseks.
Need, kes ei pea passiivset juhtimist kõige tõhusamaks investeerimisvahendiks, märgivad, et kuigi indeksifondide tootlus on ühtlane ja sageli parem kui paljudel aktiivselt juhitud fondidel, toimib lähenemisviis kõige paremini stabiilsel turul. Kui turg ise muutub volatiilsemaks ja fondi alusvarad muutuvad mõnevõrra ebastabiilseks, ilmneb kiiresti vajadus kasutada erinevaid strateegiaid kahjumi minimeerimiseks. Seetõttu võib ainult passiivsele juhtimisele tuginemine olla parim viis fondi haldamiseks, kuid ei pruugi olla.
Kuigi passiivne juhtimine on reageerimisvõimelisem lähenemine kui muud investeerimisstrateegiad, ei tähenda see meetod, et fondihaldurid lihtsalt ignoreerivad turgu, kuni toimub mingisugune nihe. Enamik seda passiivset lähenemist kasutavaid administraatoreid jälgib liikumist iga päev ja võtab meetmeid fondi ja selle investorite huvide kaitsmiseks, kui nad usuvad, et turu liikumised viitavad vajadusele. Selle lähenemisviisi erinevus seisneb selles, et muutused toimuvad harvemini kui muude meetodite puhul, mis tuginevad pidevale ostu- ja müügitegevusele, et tekitada mingisugune suhteline tulu.
Passiivse juhtimise tulemuslikkust ilmestab kõige selgemalt see, kui fondiga seotud investeeringud on pika stabiilsusega ning kui turul on suhteliselt vähe potentsiaali äkilisteks nihketeks, mida saaks ennetada ja aktiivse lähenemisega lahendada. Nagu igat tüüpi investeeringute haldamise strateegia puhul, kaasneb ka passiivse juhtimisega teatud risk. Olenevalt fondi varadest ja investori finantseesmärkidest võib risk olla väga madal ja lähenemine võib anda atraktiivse tootluse.