Viimane tahe ja testament on dokument, mida kasutatakse isiku rahaliste, varaliste ja perekondlike kavatsuste näitamiseks pärast surma. Seda kasutatakse juhiste andmiseks isiku vara jagamiseks ellujäänud kasusaajatele. Kuni see on koostatud vastavalt selle riigi seadustele, kus looja elab, on see seaduslik ja siduv dokument. Dokumendi koostajat nimetatakse testaatoriks.
Lisaks pärandaja soovide märkimisele tema vara jaotamiseks pärast surma, saab testamendiga määrata pärandaja alaealistele lastele seadusliku eestkostja. Sageli on mõistlik nimetada alternatiivne eestkostja juhuks, kui valitud seaduslik eestkostja ei saa või ei taha võtta vastutust laste eest hoolitsemise eest. Ilma selle sätteta jääb kohus otsustada, kes vastutab pärandaja laste eest hoolitsemise eest, kui teine vanem ei ole kättesaadav või ei sobi.
Viimse tahte ja testamendi võib koostada iga üle 18-aastane isik. Isik võib kasutada selleks advokaadi teenuseid, kuid see ei ole seadusega nõutav. Advokaat ei ole aga seadusega nõutav ja paljud inimesed otsustavad luua oma testamendi ilma juriidilise abi või nõustamiseta.
Et testament oleks seaduslik, peab see vastama teatud nõuetele. Testaator peab end identifitseerima ja märkima dokumendi eesmärgi. Sellele nõudele vastab tavaliselt sõnade „viimane tahe ja testament” lisamine dokumendile koos testaatori täisnimega.
Testaator peab lisama ka avalduse varem tehtud testamendi tühistamise kohta. Kui testaator jätab selle avalduse lisamata, võib neid dokumente pidada seaduslikeks, välja arvatud juhul, kui need on uue dokumendiga täielikult vastuolus. Testaator peab ka teatama, et uus versioon tunnistab kehtetuks kõik varasemad koodeksid või varasematele testamentidele tehtud täiendused.
Testaator peab ka märkima, et tal on testamendi koostamiseks vaimne võimekus. See saavutatakse tavaliselt avalduse lisamisega, mille eesmärk on näidata, et testaator on terve juriidilise meelega. Tavaliselt asetatakse see väide dokumendi algusesse.
Lisaks peab testaator kahe tunnistaja juuresolekul dokumendile alla kirjutama ja kuupäeva panema. Tunnistajad ei tohi olla kasusaajad. Testaatori allkiri tuleks panna dokumendi lõppu. Testamendi osaks ei loeta ühtegi teksti, mis järgneb testaatori allkirjale. Mõnel juhul võib teksti olemasolu pärast allkirja muuta kogu dokumendi kehtetuks.
Mõnes jurisdiktsioonis võivad testamendi koostamisel kehtida lisanõuded, seega on enne testamendi koostamist parem uurida kohalikke seadusi. Neid nõudeid võib sageli leida kohalikest kohtumajadest, Internetist või avalikust raamatukogust.