Supervaluuta on ülemaailmne valuuta, mida saab kasutada vahetusvahendina ja mille taga on mitme riigi reservvaluutade valik. Tuntud ka kui riigiülene või globaalne valuuta, saab seda kasutada rahvusvaheliste finantstehingute denomineerimiseks ja mitmesugustes muudes finantstoimingutes osalemiseks. Sellise valuuta kaalumise ettepanekuid esitati 20. sajandil mitmel korral ja need lahvatasid uuesti 21. aasta alguse finantskriisi ajal. Supervaluuta kasutamise poolt ja vastu vaidlevad majandusteadlased on kaalunud mitmeid võimalikke eeliseid ja lõkse.
Mõned valuutad, nagu USA dollar ja euro, võivad toimida tõhusalt riikideüleste valuutadena. Kuigi USA dollar on näiliselt USA siseriiklikult kasutatav valuutaühik, kasutatakse seda laialdaselt ka rahvusvahelistes kaubandustehingutes. Seda peetakse väga stabiilseks ja seda saab kasutada ka finantsaruandluse, vahetuskursside ja sellega seotud tegevuste indeksi või võrdluspunktina. Seda valuutat ei taga aga mitme riigi reservvaluutade korv, vaid ainult USA Föderaalreserv.
USA dollari domineerimise kriitikud rahvusvahelistel finantsturgudel juhtisid tähelepanu sellele, et selle kasutamine supervaluutana võib olla ohtlik. Kui dollari väärtus 2000. aastate alguses finantssurve tõttu langes, seadis see ohtu terve hulga finantstehinguid. Sellised riigid nagu Hiina väljendasid muret dollari positsiooni pärast ja pakkusid, et oleks aeg kaaluda ametliku supervaluuta loomist. Neid üleskutseid kordasid Venemaa valitsus ja mõned nende argumente toetanud majandusteadlased.
Rahvusvahelise Valuutafondi poolt Bretton Woodsi lepingu alusel kasutatavad laenueriõigused (SDR-id) on võetud kasutusele supervaluuta võimaliku alusena. Nad loovad juba korvi, mis on liikmesriikide segavaluutade valik, mida kasutatakse reservvaluuta aluseks. Seda raamistikku kasutades võib olla võimalik luua ülemaailmne valuuta koos vastutuse raamistikuga.
Supervaluuta ettepanekutele on vastu tulnud mure selle võimaliku mõju pärast inflatsioonile. Tõelise ülemaailmse valuuta kasutuselevõtu tagajärjed võivad samuti olla ootamatud. Eurotsooni probleemid 2000. aastate finantskriisi ajal näitasid ka mõningaid lõkse, mis on seotud ühiste valuutade kasutamisega finantstehingutes ja raamatupidamises piiriüleselt.