Millised on osalise omandi erinevad tüübid?

Osaomand on selline kokkulepe, mille käigus mitu osapoolt omandavad igaüks teatud protsendi vara omandiõigusest. Seda lähenemisviisi saab kasutada paljudes olukordades, võimaldades igal omanikul omakorda juurdepääsu asjaomasele varale. Mõnikord kasutatakse seda korraldust varade ostmiseks investeeringuteks, võimaldades igal osalisel või osaomanikul saada investeeringult tulu, samas kui teinekord on osaomand rohkem keskendunud vara ühisele kasutamisele isiklikuks või vaba aja veetmiseks. eesmärkidel.

Üks levinumaid osaomandi liike nähakse kinnisvara ostmisel puhkuse- või puhkemajana. Selle kokkuleppega on kõigil kaasatud kinnisvaraomanikel võimalus koostada ajakava, mis võimaldab igal kalendriaastal kinnisvara kasutada. Nendel perioodidel, mil ükski omanikest ei soovi kinnistut kasutada, saab seda rentida või liisida tulu teenimise vahendina kõikidele osaomanikele. Kinnistuid, nagu korterelamud, rannamajad ja järveäärsed majakesed, saab osta osalise omandilepinguga, mille kasutamine on korraldatud kaasomanike vahelise lepinguga.

Teine levinud osaomandi kokkuleppe tüüp on seotud varade, näiteks paatide või lennukite omandamisega. Näiteks võivad kaks või enam inimest koos osta jahi või muud tüüpi lõbusõidulaeva, jagades ühiselt nii hüvesid kui ka kohustusi. Isegi kaks ettevõtet võivad koos osta ettevõtte reaktiivlennuki, jagades ülalpidamis- ja hoolduskulud, tehes samal ajal koostööd, et planeerida, millal on igal partneril juurdepääs lennukile äriliseks kasutamiseks.

On isegi olukordi, kus investorid võivad otsustada osta varasid kavatsusega hoida seda kõigi asjaomaste partnerite vastastikuse kasu nimel. Sel juhul jagavad osaomanikud mis tahes kasumist, mis tekib varade väärtuse suurenemisel, jagades samal ajal ka kahjumit, kui vara väärtus väheneb. Seda korraldust saab mõnes riigis kasutada aktsiate ostmiseks, kuid sagedamini kasutatakse seda alternatiivsete investeeringute puhul, nagu kunstiteosed või ehted.

Mis tahes tüüpi osalise omandilepingu korral jagavad kaasomanikud tegevus- ja hoolduskulude ning asjaomastelt varadelt võlgnetavate maksude koormist. Samal ajal saavad omanikud ka osa varade teenitud kasumist või tulust, kusjuures individuaalsed tulud põhinevad omandiprotsendil. Näiteks kui osaomandi korraldusse on kaasatud kolm omanikku, kellest ühele kuulub pool ja teisele kahele 25%, siis jagatakse nii kasum kui ka omandikulud omandisuhte alusel.