Esimesed hüpoteeklaenud on mis tahes laenud, mis on tagatud elamu- või ärikinnisvaraga ja millel on rahastatava kinnisvara esimene pandiõigus. Paljudes kohtades võimaldavad seadused laenuvõtjatel tagada sama kinnisvaraga kaks või kolm laenu, kuid laenuvõtja kohustuste täitmata jätmise korral on esimesel pandiomanikul vara suhtes eelisnõue. Laenuvõtjad saavad kasutada hüpoteeke kinnisvara ostmiseks või refinantseerimiseks. Hüpoteeklaenuandjad pakuvad esimesele hüpoteeklaenule palju madalamaid intressimäärasid kui teisel või kolmandal pandipositsioonil olevatele laenudele.
Kui laenuandja annab laenu kinnisvara tagatisel, võib laenuandja võtta selle kinnisvara üle kontrolli, kui laenuvõtja jätab laenu täitmata. Laenuandjad müüvad rikkunud laenuvõtjatelt arestitud vara ja kasutavad saadud tulu võla tasumiseks. Kuna varaobjekt võib aja jooksul väärtust kaotada, ei luba enamik laenuandjaid laenuvõtjatel seada esmaseid hüpoteeklaene, mis on võrdsed 100 protsendiga kinnisvara väärtusest. Kinnisvara ostvad laenuvõtjad peavad katma ülejäänud ostuhinna eraldi vahenditega või võtma samaaegselt teise hüpoteegi, et katta ülejäänud ostuhind.
Kinnisvaraomanikud saavad refinantseerimislaenu võtmisega tasuda nii olemasolevad esimesed hüpoteeklaenud kui ka muud konkreetse kinnisvara tagatisel olevad võlad. Selleks, et uus hüpoteek saaks hõivata esimese pandipositsiooni, tuleb kõik muud pandiõigused tasuda refinantseerimislaenu laekumisega. Kõik allesjäänud pandiõigused, mis kehtivad enne refinantseerimishüpoteegi kuupäevi, kehtivad pärast refinantseerimise toimumist esimest pandiõigust. Olemasoleva teise pandiõigusega laenuvõtjad saavad need laenud kehtima jätta ja seada uue esimese hüpoteegi ainult siis, kui praegune teise pandiõiguse omanik allkirjastab alluvuslepingu. Alluvusleping võimaldab äsja väljakirjutatud laenul liikuda kinnisvara esimesele pandipositsioonile enne juba olemasolevaid pandiõigusi.
Laenuandjad võimaldavad laenuvõtjatel võtta nii fikseeritud kui ka muutuva intressimääraga esmaseid hüpoteeke. Fikseeritud intressimääraga laenude tähtaeg on tavaliselt 10 kuni 30 aastat. Muutuva intressimääraga laenudel on intressimäärad, mis kohanduvad kogu laenuperioodi jooksul või algavad sissejuhatava perioodiga, mille jooksul laenuvõtja maksab ainult muutuva intressimääraga intressi ja teise faasiga, kus laenuvõtja teeb nii põhiosa kui ka intressi. Laenuandjad ei luba tavaliselt laenuvõtjatel seada muutuva intressimääraga esimese pandiõiguse taha teist pandiõigust, kuna intressimäärade tõus võib aja jooksul kahandada kinnisvaraomanike omakapitali.