Mis on sihtkapitali eksitamine?

Sihtkapitali ekslik müük on nähtus, mis leiab aset siis, kui kliendile müüakse mingit sihtkapitali, ilma et kliendile antaks kogu teavet, mis on vajalik ostu kohta teadliku otsuse tegemiseks. Seda terminit kasutatakse laialdaselt riikides, kus müüakse nn sihtkapitalikindlustust, kindlustuskaitset, mida peetakse koduhüpoteeklaenude tasumiseks. Sihtkapitali väärmüügiga tegelemiseks ja olukorra loomiseks, kus klientidel ei ole tegelikult hüvitisi, mida nad arvasid kindlustuslepingu tingimustes sisalduvat, on mitmeid.

Üks levinumaid näiteid sihtkapitali väärmüügist on valeandmete esitamine selle kohta, mida sihtkapitalikindlustus kaitseks pakub ja mida mitte. Selle stsenaariumiga tehti garantiisid, mis ei pruugi kajastuma kindlustuslepingus leiduvates tingimustes. Lahknevused avastatakse alles hiljem, mõnikord siis, kui majaomanik soovib pretensiooni esitada ja leiab, et see lükatakse tagasi.

Teine olukord, kus esineb sihtkapitali eksitav müük, on see, et kliendile ei teatata, et saadaval on muid sarnaseid eesmärke täitvaid finantstooteid. Siin on olukord tingitud sellest, et müüja ei aita kliendil oma valikuvõimalusi üksikasjalikumalt mõista, hõlbustades erinevate toodete võrdlemist ja lõpuks sellise toote valimist, mis tõenäoliselt tagab soovitud ulatuse.

Sihtkapitali ekslik müük võib esineda ka olukordades, kus laenuandja muudab kogumiskindlustuse tagamise vajalikuks hüpoteeklaenu rahastamise saamiseks. See võib käia käsikäes tegevusega, mille kohaselt ei teavitata klienti muudest võimalustest, mis sama hästi toimiksid. Selle stsenaariumi korral liigub klient tõenäoliselt edasi ja ostab kindlustuse, arvates, et hüpoteegi saamiseks pole muud võimalust.

Sihtkapitali väärmüügi põhitõed ulatuvad tagasi selleni, et müüja ei teavitanud ostjat õigesti, miks kindlustuskaitset vaja on, mida see pakub ja millised muud võimalused võivad olla saadaval. Mõnikord võib eksitav müük toimuda seetõttu, et agente ja teisi müüjaid võidakse valesti teavitada, mille tulemusena edastavad nad oma klientidele puudulikku või ebatäpset teavet. Muul ajal toimub ekslik müük tahtliku katse tõttu jätta välja andmed, mida klient otsuse tegemiseks vajab. Mõlemal juhul maksab klient lõppkokkuvõttes hinna, mõnikord kuni selleni, et mitte ainult ei kaota raha kindlustusmaksete pealt, mis on tema jaoks enam-vähem väärtusetud, vaid seab isegi ohtu oma hüpoteegikohustuse tasumise. .