Mõnikord nimetatakse seda kauplemislimiidiks, positsioonilimiit on konkreetne tase või positsioon, mille on loonud reguleeriv asutus ja mis on seotud konkreetse investeerimislepingu või -optsiooniga. Positsioonilimiidi eesmärk on vältida optsioonide sissevoolu, mis võiks ohustada turu stabiilsust ja tekitada investoritele ulatuslikke raskusi. Erinevatel optsioonidel ja futuurilepingutel on erinev positsioonilimiit, mis põhineb investeeringu iseloomul ja regulaatori seatud kriteeriumidel.
Tegelikus praktikas aitab positsioonipiirang takistada antud valikuga seotud positsioonidel lubatud maksimaalset suurust ületada. See aitab minimeerida ühe investori või investorite grupi potentsiaali turu nurka keerata ja selle stabiilsust oluliselt kahjustada. See ei tähenda, et positsioonilimiit ei takista kellelgi oma investeeringutelt tulu teenimast. See tähendab, et suur kaupleja ei saa väiksemate kauplejate ees ebaausat eelist ja on vähem tõenäoline, et tal on võimalus osaleda turumanipulatsioonis, mis ähvardab õõnestada kogu turgu.
Positsiooniga lubatud tegelik suurus sõltub mitmest tegurist, sealhulgas sellest, kas positsiooni omav üksus on üksikinvestor, investorite rühm või ettevõte. Lepinguga seotud aktsiate arv mängib sageli teatud rolli ka optsiooniga seotud aktsiate maksimumlimiidi määramisel, mida antud üksus võib omada. Sõltuvalt konkreetse futuurilepingu üksikasjadest võidakse kohaldada ka mitmesuguseid muid kriteeriume.
Ameerika Ühendriikides on selle futuurlepingutega seotud maksimaalse arvu kindlaksmääramise ülesanded Commodity Futures Trading Commission ehk CFTC egiidi all. Otsused tehakse sageli koos erinevate riigis asuvate vahetustega. Teistes riikides ei ole ebatavaline, et riigisisesed reguleerivad asutused kehtestavad ka positsioonipiirangu, mis ei sõltu nendes riikides asuvate börside kehtestatud kriteeriumidest, kuigi tavaliselt vastavad börsid nende standarditele, et ühtida valitsuse regulaatori standarditega.
Olukordades, kus investoril on sama investeeringu kohta mitu lepingut erinevate maakleritega, käsitletakse neid lepinguid tavaliselt nii, nagu oleksid need kõik ühe lepingu alusel. See loob olukorra, kus positsioonilimiiti on siiski võimalik kehtestada õiglaselt ja minimeerida võimalust, et üks investor saab ebaausa eelise teiste ees, kes samuti sellest investeerimisvõimalusest huvitatud on. Kui positsioonilimiiti ei järgita, astudes meetmeid süsteemile omasetest kontrollidest ja tasakaaludest kõrvalehoidmiseks, võib ühe või mitme börsi puhul kaasa tuua trahvid või investeerimisõiguste kaotamise.