FASB 157 oli 2006. aastal Financial Accounting Standards Boardi (FASB) väljaanne, et selgitada raamatupidamistavasid varade hindamisel Ameerika Ühendriikide börsil noteeritud ettevõtetes. Selle väljaande eesmärk oli suurendada täpsust varade hindamist käsitlevate väidete osas, andes investoritele aimu avalikus teabes loetletud varade tegelikust õiglasest väärtusest. Üks FASB 157 vahetu tulemus oli märkimisväärsed allahindlused mitmes suuremas ettevõttes. Arvestustavade muudatused dikteerib FASB vastuseks muutuvatele suundumustele raamatupidamis- ja rahandusvaldkonnas.
FASB 157 kohaselt peab ettevõte varasid väärtustades jagama need kolme erinevasse kategooriasse selle alusel, kui usaldusväärsed on nende õiglase väärtuse hinnangud. Esimese taseme varasid saab hinnata turuväärtuse arvestusega ja nende väärtushinnangud on kõige täpsemad, kuna need on seotud identsete varadega, mille hind on avatud turul. Näiteks võlakirju on lihtne hinnata, sest nende õiglane turuväärtus on teada.
Teise taseme varasid on mõnevõrra keerulisem hinnata ja neid tuleb hinnata hinnamudeli abil. Seda nimetatakse mudelipõhiseks arvestuseks. Avaturul ei müüda samaväärseid varasid, mis annavad hinnapunkti, kuid kaubeldakse või müüakse varadega, mis on piisavalt sarnased, et oleks võimalik hinnata hindamist, mis võimaldab ettevõtetel hinnata mõistlikku väärtust. Kolmanda taseme varasid, nagu hüpoteegiga tagatud väärtpaberid, ei saa täpselt hinnata ja need on enamikul juhtudel väga ebalikviidsed.
Ettevõtted, mille väärtus on kolmanda taseme varade osas kõrge, olid sunnitud oma koguväärtuse FASB 157 järel alla kirjutama, peegeldades nende esitatud varade hindamise ebakindlust. Kuna mitmed ettevõtted olid 2000. aastatel just sellistesse varadesse palju investeerinud, tähistas FASB 157 jõustumise kuupäev paljude ettevõtete deklareeritud varade väärtuses dramaatilist muutust. Seda võiks kasutada tõendina, mis viitab avaldamise vajalikkusele, et anda investoritele täpsem ülevaade neid huvitavate ettevõtete väärtusest.
Vahetult pärast FASB 157 jõustumist 2007. aastal tekkis ülemaailmne finantskriis ja suur osa sellest keerles kolmanda taseme varade ümber. Sellele kriisile aitasid kaasa mitmed tegurid ja kindlasti ei saa paljude suurettevõtete väärtuse languses süüdistada raamatupidamisstandardite karmistumist; raamatupidamistavade muudatus ei põhjustanud olulist väärtuse muutust, vaid muutis paljude börsil noteeritud ettevõtete tegeliku väärtuse selgemaks.