Rõivatööstus, tuntud ka kui rõivatööstus, rõivatööstus või moetööstus, sai alguse sajandeid tagasi kodudes üle maailma. Tänapäeval on valmisrõivatööstus jõudsalt arenev tööstusharu, mis jõuab meeste, naiste ja igas vanuses inimesteni, kellel on rõivad igasuguseks otstarbeks, alates puhtpraktilistest ja lõpetades kõrgmoega. Rõivatööstus on täis pidevat konkurentsi ja seda valitsevad suuresti pidevalt muutuvad moetrendid.
Kunagi oli aeg, mil kõik riidetüki valmistamise etapid tehti kodus. Kõik need toimingud tehti käsitsi, alates lammaste pügamisest villa hankimiseks kuni sama villa ketramiseni, et luua lõnga ja niiti, millest seejärel meisterdati räsitud rõivas. 1830. aastad Ameerikas tähistasid suures osas kodukedratud rõivaste lõppu.
Rätsepatööna ja eritellimusel valmistatud meesterõivad tähistasid rõivatööstuse esimesi rõivaid. Sellest sai siis esimene katse meeste valmisrõivastesse. Sel ajal kujundasid naised endiselt oma rõivaesemeid.
Ameerika kodusõja ajal oli rõivatööstus keskendunud joodiste vormiriietusele. Hiljem sai rõivatööstuse keskmeks esmakordselt naiste rõivad. Sel ajal läks rõivatootmine kõrgemale käigule kui kunagi varem nähtud. Sõja lõpust kuni 1900. aastate alguseni kasvas rõivatootmine Ameerika Ühendriikides ja täpsemalt New Yorgis hüppeliselt. Pärast seda aega seisis rõivatootmine USA-s aga pidevas languses, kuna ülemere tööjõud osutus palju odavamaks. Peagi leidis USA end pigem rõivaesemete importija kui eksportijana.
Rõivatööstuses on Ameerika Ühendriigid suurim rõivaste ja rõivaste importija. Ligikaudu 97 protsenti kõigist Ameerika Ühendriikides ostetud rõivastest on valmistatud väljaspool riiki. Vähemalt osa sellest rõivaste protsendist on loodud Hiinas, Filipiinidel ja Indias.
Manhattani linnaosas asuv rõivakeskus on Ameerika Ühendriikide rõivatööstuse keskpunkt. See alla 1 ruutmiili suurune ala on kogu rõivadisaini epitsenter kogu maailmas. Mitte kusagil mujal pole moe edasi mõtlejate ja loojate kontsentreeritumat asukohta.