Farthingale on seade, mida kasutatakse seelikule struktuuri ja kuju lisamiseks. Farthingale oli 15. ja 16. sajandil Euroopa moes populaarne ja vastutas silueti eest, mida inimesed seostavad Inglismaal Tudorite perioodiga. Euroopa ajaloo selle perioodi kunstiteostest võib näha arvukalt näiteid ning tellijad üle maailma on loonud mitmeid reproduktsioone, mida kasutatakse näidendites, ajaloolistes taaslavastustes ja muudes sündmustes.
See rõivas pärineb Hispaaniast, kus see oli tuntud kui verdugados. Hispaania farthingale valmistati algselt pilliroogadest, millest moodustati rõngad, mis õmmeldi ülerõivasteks, muutes selle struktuuri selgelt nähtavaks. Aja jooksul hakati rõngaid kandma aluspesul, jättes välisseeliku siledaks ja tekitades omapärase koonusekujulise silueti. Stiil rändas Prantsusmaale ja hiljem koos Aragóni Katariinaga Inglismaale.
Inglased laiendasid algset disaini, luues stiili, mida tuntakse inglise või suure farthingale nime all. See rõivas, mis oli mõeldud kandmiseks hommikumantli all, lõi erilise kaldus riiulikuju, mis oli kõrgel ja madalal eest, võimaldades seelikutel riiulilt otse alla põrandale langeda. Kuju rõhutas kitsast vöökohta ja avardas tunduvalt puusade välimust. 1500. aastate lõpus Marcus Gheerraertsi maalitud kuulus Elizabeth I Ditchley portree kujutab inglise farthingale klassikalist näidet.
Farthingale’i kanti tavaliselt koos päkaga, mis oli mõeldud seelikute ülestõukamiseks ja selja toetamiseks, et need ei vajuks. Kokkuvõttes olid sel ajalooperioodil kõrgemasse klassi kuuluvate naiste kandnud alusrõivad üsna keerulised ja sageli väga rasked. Rõngaga seelik ise võis vaalaluust või puidust rõngaste raskusega olla äärmiselt raske ja kui rasked välisseelikud, mis olid valmistatud sellistest materjalidest nagu brokaat, kaeti toetavate alusrõivaste peale, võisid naised end koormata raskete rõivastega.
Farthingale paigal liikumine nõudis veidi harjutamist. Eriti ehitud hommikumantlid võivad muuta tänavatel ja hoonetes navigeerimise keeruliseks. Need rõivad ei olnud töötavatele naistele praktilised, kuna seda jäigastunud ja laia aluspesu ei ole võimalik mugavalt kanda toiduvalmistamise, koristamise ja sarnaste ülesannete täitmisel. Kõrgemasse klassi kuuluvate naiste jaoks sai aga võimalikult laiade hommikumantlite loomine äärmuslikuks moeavalduseks.