Biretta on ruudukujuline kolme või nelja terava servaga müts, mida sageli kaunistavad ülaosas olevad tupsud. Seda kannavad piduliku mütsina mitmesugused katoliku vaimulikud, kardinalist kuni seminaristini. Teised kristlikud konfessioonid, sealhulgas anglikaanid ja harvemini luterlased, on võtnud mütsi vaimuliku garderoobi osaks.
Katoliku kirikus tähistab biretta värv kandja auastet. Kardinalid kannavad punaseid birette, piiskopid lillat ning preestrid, diakonid ja seminaristid musta. Kardinalidele antavat punast birettat nimetatakse sageli zucchettoks. Valge on paavsti värv, kes kannab seda tüüpi mütsi harva – kui üldse. Vaimulikud võivad kanda birettat protsessioonide ajal või missa ajal istudes.
Mütsi kasutamine preestrite poolt on aga piiratud; seda võib kanda siis, kui preester kõnnib altari poole, kuid seda kantakse harva missa ajal. Traditsiooniliselt kandsid preestrid birettat kõrgmissade, keerukamate tseremooniate ajal, mis hõlmasid laulmist ning diakonide ja alamdiakonite osalemist. Katoliku kirik ei liigita missasid enam kõrgeks ega madalaks, määratledes “missa” lihtsalt kiriku kogudusega tähistamisena. Kaasaegsed katoliiklased kasutavad mõnikord eriliste, pidulikumate sündmuste kirjeldamiseks terminit “kõrgmissa”.
Tänapäeval nähtuga sarnane biretta ilmus tõenäoliselt esmakordselt 16. sajandil, olles järk-järgult arenenud varasemast kiriklikust riietusest. Sajandeid tagasi oli biretta lihtsalt pileuse sarnane kate, katoliku vaimulikkond kandis pealuukübarat. Pileus ise pärineb antiikajast. Mütsi kanti suuremate mütside all lihtsal põhjusel — kaitseks külma eest. Arvestades selle praktilist kasu, hakkasid kirikuametnikud ja ilmalikud ametnikud varajast birettat kandma 14. ja 15. sajandil. Müts leidis poolehoidu ka akadeemilistes ringkondades ja kuigi see on arenenud lamekübaraks ja muudeks stiilideks, nimetatakse seda mõnikord siiski ka biretaks.
16. sajandi Euroopas kandsid ühiskonna kõrged liikmed birette, et näidata nii oma staatust kui ka õigust palgata oma relvastatud valvureid. Pärast Inglismaa kiriku moodustamist kandsid vaimulikud ikka veel birette samamoodi nagu nende võõrandunud katoliiklikud kolleegid. Tänapäeval kannavad anglikaani ja piiskopliku vaimuliku kõrged liikmed endiselt birette ja mõnikord kannavad neid ka madalama astme vaimulikud.
Sõna biretta on itaalia keel, kuigi tõenäoliselt arenes see välja keskaegsest ladinakeelsest sõnast “birrettum”. See sõna tähendab otsetõlkes kapuutsiga mantlit. Sõna esimene osa pärineb sõnast “byrrus”, mis on varasem ladina sõna, mis võis pärineda iidsest keldi keelest.