Pontšod pärinevad hispaaniakeelsetest kultuuridest ja neil on mitmesugused stiilid. Tekk-pontšo on tavaliselt üks kangatükk, millel on piluava inimese pea jaoks ja mõlemal küljel avaused käte jaoks. Tavaliselt kantakse seda ülerõivana. Stiile, pikkusi ja kangatüüpe võib olla väga erinevaid.
Algselt ehitati tekk-pontšo Andide mägede elanike poolt sooja eest hoiatava tekilaadse rõivana ja ratsanikud kandsid sageli pikemaid pontšosid. Mõned teki-pontšo variandid arenesid 1900. aastatel vihmakindlateks kangasteks, mis tõrjuvad niiskust. Pontšo ise on drapitud üle keha ja kaitseb külma või vihma eest ning mõnikord on selle külge kinnitatud kapuuts. Tekki pontšot kandsid algselt peamiselt Ameerika mandril Lõuna-Ameerika ja Põhja-Ameerika tasandike põliselanikud, aga ka kodusõja ajal sõdurid, kuid seda tüüpi rõivad on muutunud kogu maailmas üha silmapaistvamaks.
2000. aastate inimesed on moekaubaks välja töötanud alternatiivse pontšo ja see on oma olemuselt rohkem kommertslik. Tavaliselt kannavad neid alternatiivseid pontšosid nii mehed kui naised, kuid sagedamini naised ning neid müüvad paljud tootjad ja disainerid. Neid võib leida tohutul hulgal kangatüüpidel, sealhulgas villane, fliis, heegeldatud, puuvill ja veekindel lõuend. Pontšo kangad säilitasid algselt hispaanlasteemalise kujunduse, kuid on nüüd erinevad ja võivad olla erineva kujunduse ja värviga.
Tekk-pontšo on säilitanud oma esialgse disaini ja eesmärgid, kohanedes samal ajal kultuuridega. On loogiline, et tegemist on moeesemega, mis on jätkuvalt populaarne mitte ainult Ameerikas, vaid nii lääne kui ka ida kultuuris. Tõenäoliselt areneb see edasi, kui moetrendid hääbuvad ja kustuvad.