Lauaharjutus on harjutus, mille eesmärk on testida rühma teoreetilist võimet olukorrale reageerida. Hädaabiteenistustele meeldib eriti kasutada lauaharjutusi, et harjutada selliseid asju nagu loodusõnnetused ja neid harjutusi saab kasutada ka mitmel muul viisil. Üks lauaharjutuse suuri eeliseid on see, et see võimaldab inimestel testida hüpoteetilist olukorda, tekitamata seejuures häireid kogukonnas, näiteks kui politseinikud soovivad harjutada reageerimist pommiähvardusele.
Lauaharjutuse kontseptsioon on tuttav kõigile, kes on tegelenud lauamängude ja lauarollimängudega, nagu Dungeons and Dragons. Koolitaja paneb paika stsenaariumi tingimused ja seejärel esitavad laua ümber olevad “mängijad” oma vastused stsenaariumile, kusjuures stsenaarium muutub vastavalt nende tegevusele ja juhuslikele teguritele, mida saab määrata täringute veeretamise või kaartide tõmbamisega. Osalejad võivad olla ühest grupist või agentuurist või mitmekesisest inimestest, kellel on lisaks reageerimisvalmidusele ka harjutuste testimise koostöö.
Näiteks kui linnavalitsus sooviks korraldada orkaaniks valmisoleku harjutamiseks lauaõppust, oleks osalejate seas tõenäoliselt õiguskaitseorganid ja rahvatervise osakonna esindajad, linnaasutuste ja haiglate juhid ning võib-olla ka suurte piirkondlike tööandjate esindajad. , transpordiettevõtted ja nii edasi. Korraldaja ütleks, et “prognoositakse, et viienda kategooria orkaan tabab 24 tunni pärast” ja osalejad mängivad oma vastuseid välja. “Olukorra” arenedes jagas korraldaja lisateavet, näiteks “orkaan on 12 tundi väljas, endiselt viies kategoorias ja põhjustab praegu kahju naaberriigis.”
Lauaharjutuste abil saab välja selgitada nõrgad kohad, millega tuleb tegeleda, et stsenaariumi ellujäämisel oleksid asutused valmis reageerima. Neid kasutatakse ka koostööl põhineva mõtlemise edendamiseks ja inimeste harjutamiseks, et nad oleksid paremini valmis hädaolukordadeks, kui need tegelikult tekivad. Kuigi lauaharjutused ei ole samad, mis reaalajas harjutuste stsenaarium või tegelik asi, võivad need aidata inimestel õppida koos töötama ja tutvustada inimestele kasutatavat tehnoloogiat, agentuure, kellega nad võivad suhelda, ja katastroofiolukordade protokoll.
Lisaks sellele, et valitsused kasutavad neid katastroofivalmiduse testimiseks, saavad lauaharjutusi kasutada ka ettevõtted ja isegi perekonnad, et inimesed teaksid, mida hädaolukorras teha. Näiteks võib kool korraldada koos õpetajatega lauaharjutuse, et valmistada neid ette kooli sulgemiseks, või perekond võib korraldada lauaharjutuse, et kõik teaksid, kuidas evakueerimiskäsule reageerida.
Mitmed ettevõtted teevad pakendatud lauaõppusi, samuti on mõnikord võimalik hankida katastroofi stsenaariume riigiasutustelt. Inimesed, agentuurid ja ettevõtted võivad ka ise välja mõelda.