Õla painutamine on tegevus, mille käigus tõstetakse käsi ettepoole keha ees. Bitsepsi abiga algavad rinnalihased ja eesmised deltalihased, paindumine toimub glenohumeraalses ehk õlaliigeses, mis on pall-pesas liiges. Lähteasendist, kui käsi on küljelt allapoole, võib saavutada ligikaudu 180 kraadi painde, kuni käsi on otse pea kohal. Paindumine võib toimuda nii, et peopesa on suunatud sissepoole, peopesa tahapoole või peopesa ettepoole.
Glenohumeraalne liiges on liigend õlavarre õlavarreluu pea või palli ja abaluu glenoidsest õõnsusest moodustatud pesa vahel. Teatud tüüpi sünoviaalne või liikuv liiges, mida nimetatakse kuul- ja pesaliigeseks, võimaldab õlg liigutada kätt peaaegu igas suunas, kuna õlavarreluu pea veereb glenoidi õõnes nagu pall tassis. Üheks selliseks liigutuseks on õlgade painutamine, mille käigus käsi tõstetakse vertikaalselt ettepoole.
Õla painutamist võimaldavad enamasti kaks ülakeha suurt lihast: suur rinnalihas ja eesmine deltalihas. Rindkere suuremas rinnalihases vastutab käe ettepoole painutamise eest rangluust tulenev ja õlavarreluu esiosa külge kinnituv ülemine osa, mida nimetatakse rangluupeaks. Rinnalihase rangluu peaga külgneb deltalihase eesmine osa, õlga kattev lihas. Eesmine deltalihas, mis pärineb rangluust rinnalihase külgsuunas ja asetseb õlavarreluu eesmise väliskülje külge, töötab koos rinnaluu rangluu peaga, et tekitada õla painutamist. See on eriti aktiivne, kui küünarnukk on väljapoole kaldu.
Teised lihased osalevad õla paindumisel sõltuvalt õla pöörlemisest painde ajal. Kui kätt pööratakse nii, et peopesa on suunatud ettepoole, aitavad õlavarre eesmises osas paiknevad biitseps brachii ja coracobrachialis lihased kätt ettepoole tõsta. Nende panus on nõrgem, kui käsi on neutraalne. Mediaalselt või seespidiselt pööratud asendis aitavad aga rindkere väike rinnalihas ja ka abaluu abaluulihas õla paindumisel, eelkõige stabiliseerides õlavarreluu pead glenoidiõõnes, kui käsi on tõstetud. .