Reielihaste venitus seistes on staatiline harjutus, mille eesmärk on suurendada reie tagaküljel asuvate reielihaste painduvust. Sellest venitusest saavad kasu paljud inimesed – alates tavalistest treenijatest kuni sportlasteni. Reielihaste venitamiseks on palju harjutusi, sealhulgas selliseid, mis hõlmavad põrandal lamamist, kuid seisva reielihase venitusega saavad hakkama peaaegu kõik ja selleks on vaja ainult pinda, millele jalga toetada, ja mitte mingeid muid vahendeid peale enda keha.
Et mõista, kuidas seda venitust õigesti sooritada, võib olla kasulik olla teadlik venitavate lihaste füsioloogiast. Reielihased on tegelikult kolme lihase rühm: poollihas, poolmembraanne lihas ja reieluu biitseps. Kuna biitseps femoris koosneb kahest osast – pikast ja lühikesest peast -, peetakse seda mõnikord kaheks eraldi lihaseks.
Reie tagumisest osast ülejäänud kahe lihase välisküljele ulatuv biitseps femoris kulgeb vertikaalselt, algusega pika pea puhul puusaluust ja lühikese pea puhul reieluu ülaosast. Mõlemad sektsioonid asetsevad sääre välimise luu, pindluu ülaossa, vahetult põlveliigese taha. Semitendinosus asub reie biitsepsi siseküljel ja kulgeb sellega paralleelselt, pärinedes samast kohast puusaluul ja sisestades piki sääreluu sisekülge sääres. Selle lihase all on poolmembraan, mis pärineb puusa teistest lihastest ja paikneb sääreluu poollihase kohal.
Kuna reielihased ületavad nii puusa- kui põlveliigest, osalevad nad puusa pikendamises ehk jala kere taha tõstmises, aga ka põlve paindes või painutamises. Seetõttu kasutatakse neid mitmesugustel liikumistel, alustades kõndimisest ja jooksmisest kuni ujumiseni ja treppidest ronimiseni. Kuna need lihased on suure osa päevast istuvatel inimestel krooniliselt lühenenud, võivad nad muutuda väga pingul ja seetõttu vajavad regulaarset venitamist. Reielihaste õige asendi säilitamiseks soovitatakse nii väga aktiivsetele kui ka istuvatele inimestele põlveliigese venitus seistes.
Reielihase venituse sooritamiseks seistes tuleb seista näoga tooli, pingi või trepi poole ja toetada üks jalg kõrgendatud pinnale painutatud, mitte teravate varvastega. Seejärel peaks ta seisva jala põlve pehmendama ja vaagnat välja sirutatud jalast eemale kallutama, mis tagab lihase maksimaalse pikenemise ja venitus ei imendu läbi alaselja. Kui vaagen on tahapoole lükatud ja selg võimalikult sirge – lülisamba ümardamine suunab venituse samamoodi seljalihastesse – peaks ta puusast kergelt ette kummarduma, kuni reie tagaküljel on tunda venitust. Tegelikult võib venitust tunda ilma ettepoole kaldumata, kui jalg jääb painutatud ja vaagen on tagasi lükatud. Reielihase seisva venitust tuleks hoida 20-30 sekundit ja korrata teisel küljel ning optimaalse kasu saavutamiseks tuleks seda teha iga päev.