Kofaktor on keemiline ühend, mis on vajalik teatud ensüümide (nn konjugeeritud ensüümide) aktiveerimiseks. Vitamiinid ja mineraalid on kaastegurid, mida inimkeha vajab õigeks toimimiseks. Need toitained võivad olla kas kofaktorid ise või keemiliselt modifitseeritud, et saada kofaktoriteks, kui need organismis on.
Vitamiinid on orgaanilised ained, mida organism ise ei tooda, kuid on vajalikud selle toimimiseks. Paljud, kuid mitte kõik, vitamiinid muutuvad kehas kofaktoriteks. Koensüüm on teine termin, mida sageli kasutatakse kofaktoritena toimivate vitamiinide kirjeldamiseks. Enamik vitamiine muundatakse kehasse jõudes kofaktoriteks; ainult C-vitamiini kasutatakse otseselt kofaktorina.
Nii rasvlahustuvad kui ka veeslahustuvad vitamiinid toimivad kofaktoritena. Vitamiinid A, D, E ja K on rasvlahustuvad; kofaktorina kasutatakse aga ainult K-d. Ülejäänud vitamiinid – kõik B-vitamiinid, C-vitamiin, niatsiin, biotiin, foolhape, pantoteenhape ja lipoehape – on vees lahustuvad ja kõik muundatakse organismis kofaktoriteks – välja arvatud C-vitamiin, mis kasutatakse otse.
Enamik inimkehale vajalikke mineraale toimib ka kofaktoritena. Kaalium, kloriid, naatrium, kaltsium, fosfor ja magneesium on peamised mineraalid, mida keha vajab. Raud, tsink, mangaan, jood, vask, seleen ja molübdeen on samuti vajalikud väikestes kogustes.
Ühe vitamiini või mineraalaine kofaktori puudus võib põhjustada mitmeid haigusi. Tegelikult avastati ensüümide kofaktorid esmakordselt ühe sellise haiguse tõttu: beriberi. See seisund – vitamiini B1 ehk tiamiini puudus – oli tingitud peamiselt valgest riisist koosnevast dieedist. Tänapäeval on see vähem levinud kui siis, kui seda esmakordselt diagnoositi 1900. aastate alguses.
Aneemia, mis on rauapuudus, on üks sagedamini leitud puudusi. Selle põhjuseks võib olla kas toidust saadava raua puudumine või keha võimetus rauda korralikult omastada. Kui tavaliselt peetakse punast liha dieedi peamiseks rauaallikaks, siis lehtköögiviljad ja oad on samuti head allikad.
Vitamiin B12 on veel üks levinud puudus ja see on eriti murettekitav taimetoitlastele ja veganidele. Taimetoitlased, kes tarbivad piisavalt mune ja piimatooteid, saavad üldiselt piisavalt B12, välja arvatud juhul, kui nende kehal on raskusi B12-vitamiini omastamisega. Veganid võivad siiski pidada vajalikuks võtta B12-vitamiini toidulisandit või süüa rikastatud toitu, kuna B12 leidub peamiselt loomsetes toodetes.