Biotiini puudus on väga haruldane toitumisvaegus, mille korral organism ei saa piisavalt biotiini. Biotiin on B-vitamiinide kompleksi liige ning sellel on oluline roll ainevahetuses ja rakuhingamises. Päevane biotiinivajadus on väga madal, mistõttu on selle vitamiini puuduse tekkimine raskendatud. Biotiinipuuduse ravi hõlmab dieedi täiendamist täiendava biotiiniga, kuni patsient stabiliseerub.
Inimesed, kellel tekib selle vitamiini puudus, teevad seda tavaliselt seetõttu, et neil on probleeme ensüümidega, mis vastutavad biotiini toidust eraldamise eest. Biotiini vaegus võib tekkida inimestel, kes on võtnud pikki antibiootikumikuure, kes on saanud pikaajalist intravenoosset toitmist, ja inimestel, kes võtavad krambivastaseid ravimeid. Biotiini puudust on seostatud ka suure hulga munavalgete tarbimisega, kuna munavalged sisaldavad valku, mis seondub biotiiniga.
Selle seisundiga inimestel tekivad tavaliselt dermatoloogilised probleemid, nagu lööbed, kuiv nahk, seeninfektsioonid ja juuste väljalangemine. Puuduse süvenedes võib patsiendil tekkida ka depressioon, lihaste valulikkus ning meeleolu või suhtumise muutused. Üldised sümptomid võivad mõnikord raskendada patsiendi biotiinipuuduse tuvastamist. Imikutel on toitumisalaste puuduste, sealhulgas biotiini puuduse kontrollimine neuroloogilise sõeluuringu rutiinne osa, et vältida varase diagnoosi tegemata jätmist.
Lisaks terviseprobleemide tekitamisele igas vanuses inimestele on biotiinipuudust seostatud ka teatud sünnidefektidega, näiteks suulaelõhedega. See on üks paljudest põhjustest, miks rasedad peavad toituma tasakaalustatult ja mitmekülgselt, et arenev loode saaks tervislikuks eluks vajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Mõned teadlased on väitnud, et ebatavaline toiduisu, mida mõned naised raseduse ajal kogevad, võivad olla seotud toitumisvaegustega, kuna keha otsib toitu, mis selle puuduse parandaks.
Biotiini puudulikkuse diagnoosimine võib selle seisundi harulduse ja biotiini puudulikkuse üsna ebamääraste sümptomite tõttu olla keeruline. On oluline, et patsiendid arutaksid meditsiiniliste probleemidega ravi otsimisel arstidega oma terviselugu põhjalikult, sest arst võib patsiendi ajaloost midagi kuuldes välja selgitada, mis põhjustab ebamäärase sümptomite kogumi. Näiteks ei pruugi dermatoloog kohe kahtlustada biotiini puudulikkust patsiendil, kellel on korduvad seeninfektsioonid, kuid ta võib olla probleemist teadlik, kui patsient mainib, et ta on just lõpetanud pika antibiootikumiravi.