Algajatele mõeldud jooga erinevad tüübid hõlmavad meele puhastamist keskendunud hingamisharjutuste kaudu ja keha võtmist poosides, mis venitavad lihaseid ilma neid pingutamata. Sissejuhatavad harjutused hõlmavad tavaliselt seismist või lamamist neutraalses asendis, mis võimaldab rinnal ja kõhul selga ja jalgu venitades laieneda. Hingamine peaks toimuma sügaval kõhus, kus diafragma saab rinnakorvi laiendada ja kopsud täielikult täita.
Jooga on pooside sari, mille eesmärk on suurendada paindlikkust, soodustada vereringet, rahustada vaimu ja koondada meelt läbi meditatsiooni. Joogas on palju tasemeid, mis on mõeldud osalejatele väljakutse esitamiseks üha nõudlikumate poosidega, mis nõuavad suuremat vaimset keskendumist ja paindlikkust. Joogatunde õpetatakse sageli kohalikes kogukonnakeskustes, haiglates, joogakeskustes ja spordisaalides. Neid klasse võib muude tegurite hulgas liigitada kogemuste taseme või füüsiliste piirangute, näiteks raseduse ja taastusravi, järgi. Harjutusi saab õppida ka televiisorist juhendajaid vaadates.
Algajatele mõeldud jooga kaks peamist poosi on savasana ja tadasana. Neid poose võivad sooritada igas vanuses ja mis tahes paindlikkuse tasemega osalejad. Savasanat nimetatakse ka laibapoosiks ja see hõlmab õpilast, kes lamab põrandal selili, käed lõdvalt külgedel. Õpilane võib oma mõtteid juhtida läbi erinevate kehalihaste, lõdvestades igaüks eraldi, kui ta oma mõtteid puhastab. Tadasana, mägipoos, on aluseks kõikidele seisvatele asenditele ja õpilane võib seda teha nii, et seistes jalad koos, õlad tahapoole ja pea lõdvestunud kaelal.
Adho mukha svanasana ja urdhva mukha svanasana on kaks veidi suuremat väljakutset, kuid võrdselt rahuldust pakkuvat poosi, mida tavaliselt kasutatakse algajate joogas. Adho mukha svanasana ehk allapoole suunatud koer avab õlad ja surub lülisamba maha, luues täieliku venituse läbi selja ja kannakõõluse, kui seda õigesti teha. Õpilane lamab alustuseks näoga põrandale, asetades käed ühtlaselt õlgade juurde ning surub puusad üles ja tagasi seina poole, nii et tema raskus jaotub ühtlaselt käte ja jalgade vahel. Urdhva mukha svanasana ehk ülespoole suunatud koer on seljatugi, mis avab rindkere lihaseid ning ulatub läbi selja ja reie sisekülje kuni varvasteni. Õpilased alustavad samamoodi lamades näoga põrandal, käed toetuvad alumisele roidekaarele ja suruvad läbi käte üles, tõstes südant lae poole.
Need harjutused on mõeldud keha lõdvestamiseks ja tugevdamiseks ning on üles ehitatud õigetele hingamisteadlikkuse tehnikatele. Uutele õpilastele õpetatakse sageli praktikat, mida nimetatakse diafragmaalseks hingamiseks, mis kasutab sügavaks hingamiseks diafragma lihaseid. Inimesed kasutavad tavaliselt oma rindkere lihaseid hingamiseks üle, mida võib näha roidekaare tõustes ja langedes. Need lihased ei ole aga mõeldud pikemaks kasutamiseks ja võivad tekitada inimese väsimustunde, kui ta on sõltuvuses algajate joogas kasutatavate erinevate pooside sooritamisest. Diafragmaatiline hingamine tõmbab alakõhus diafragma liikumise kaudu õhku kopsudesse ja see lihas talub pikaajalist rasket hingamist, mis jätab õpilase värske ja rahuliku tunde.