Randmekõverdus on nii küünarvarsi kui ka teisi randmepainutajalihaseid tugevdav harjutus, mida saab sooritada mitmel viisil. See on raske harjutus, mida tuleks võimalusel sooritada läheduses oleva spotteriga, eriti kui randmekõverdusi sooritav inimene on harjutuses uus. Paljud spetsialistid julgustavad tõstjaid sooritama randmekõverdust koos tagurpidi randmekõverdustega, et tagada teiste randmete ja käsivarte lihaste võrdne areng. Harjutuste tegemiseks vajab tõstja kas muutuva raskusega kangi või ühte või kahte hantlit.
Kangiga harjutuse tegemiseks peab tõstja istuma tõstepingil või muul tugeval konstruktsioonil, kangiga tema jalgade ees. Sobiv kogus raskust peaks juba kangi peal olema; kui tõstja pole kindel, kui palju raskust kasutada, peaks ta alustama väikese raskusega ja töötama sealt edasi, mitte riskima liigse raskusega randmekõverdust tehes lihaste vigastamist. Kui jalad on laiali umbes puusa laiuselt, saab tõstja ulatuda allapoole ja haarata kangist peopesadega ülespoole, seejärel toetada käsivarred reitele nii, et randmed rippuvad põlvedelt.
Asendis olles laseb tõstja kangi raskusel randmeid langetada, seejärel kõverdab ta randme painutajalihaste abil kangi ülespoole, kuni peopesad on maapinnaga horisontaalselt. Kui liikumine on lõpetatud, võib tõstja lasta raskusel uuesti langeda, lõpetades sellega ühe randmekõverduse. Enamik tõstjaid teeb mitu kordust, kuni 15 või 20 korraga, enne puhkamist ja seejärel protsessi kordamist. Treeningut saab teha osana suuremast treeningust, mis tugevdab ka teisi käte ja ülakeha lihaseid.
Randmekõveriku variatsiooni kangiga saab teha hoopis hantlitega. Hantleid hoitakse ühest käest korraga, mitte mõlemas käes, kuid harjutust tehakse samamoodi nagu randmekõverdusi kangiga. Tõstja saab hantliga lokke sooritada üks käsi korraga või kaks kätt korraga; ta võib ka valida, kas kumbki käes vaheldumisi lokid, keerates kord vasaku käega, siis kord parema käega jne.