Reaktiivset hüpoglükeemiat ehk madalat veresuhkrut pärast sööki saab kõige paremini ravida spetsiaalse dieediga. Kuigi vaieldakse selle üle, kas kõrge süsivesikute või valgusisaldusega dieet on parim, on reaktiivse hüpoglükeemia dieedi puhul roosuhkru, kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupi, tärklise, alkoholi ja kofeiini piiramine standardne. See dieet põhineb ka keskmisest veidi suuremal tervislike rasvade tarbimisel, mis aitab glükoosi taset ühtlustada.
Kõige tavalisem reaktiivne hüpoglükeemia dieet seisneb lihtsate süsivesikute (nt saia, pasta ja teravilja) dieedist piiramises või nende täielikus väljajätmises. Komplekssete süsivesikute, peamiselt täisteratoodete, tarbimine on piiratud 130–200 grammi päevas, olenevalt reaktiivse hüpoglükeemia raskusastmest. Nende süsivesikute asemel saadakse ülejäänud patsiendi kalorivajadus valkudest ja tervislikest rasvadest, näiteks pähklitest, avokaadost, munadest ja kalast.
Vastupidiselt võib reaktiivse hüpoglükeemia dieedi aluseks olla ka tavalisest suurema koguse liitsüsivesikute tarbimine. Selle dieedi pooldajad usuvad, et liitsüsivesikud aitavad glükoosisüsteemi tõhusamalt reguleerida ja nende süsivesikute puudumine võib tegelikult muuta keha glükoosi suhtes vastuvõtlikumaks. Selle dieedi puhul on oluline süüa ka suures koguses kiudainerikkaid toite, nagu herned, läätsed, spargelkapsas, artišokk ja vaarikad.
Olenemata sellest, kas arst määrab madala või kõrge süsivesikute sisaldusega dieedi, on suures koguses köögiviljade tarbimine tõhusa reaktiivse hüpoglükeemia dieedi üks olulisemaid osi. Samuti on oluline piirata või vältida kofeiini kogust, kuna sellel ainel on samasugune mõju veresuhkrule kui reaktiivsel hüpoglükeemial, kahekordistades selliste sümptomite esinemist nagu värisemine, higistamine, kiire südametegevus, ärevus ja peapööritus. Alkoholi tuleks vältida ka selle suure kalorisisalduse tõttu, sest nende kalorite tarbimine tervislike kalorite asemel võib suurendada rünnakute tõenäosust.
Võib-olla ei ole reaktiivse hüpoglükeemia dieedi kõige olulisem aspekt toit ise, vaid pigem söögikordade kogus ja ajastus. Enamik arste soovitab, et toidukorrad peaksid olema väikesed ja sagedased, tavaliselt viis või kuus korda päevas. Reaktiivne hüpoglükeemia tekib tavaliselt üks kuni kolm tundi pärast sööki, seetõttu soovitavad arstid selle häire all kannatavatel inimestel rünnakute ärahoidmiseks süüa iga kahe kuni kolme tunni järel. Kuigi see dieet võib olla range, on see kõige tõhusam vahend madala veresuhkru kontrolli all hoidmiseks.