Mõiste “õla nihestus” ei viita õlaliigese vigastusele, mille korral õlavarre luu nihkub õlaluust. Õlade nihestused on õlaharjutuste vorm. Need harjutused venitavad ja tugevdavad rindkere, õlavarre ja õlgu. Õlgade nihestused on levinud harjutus tõstmises ja painduvustreeningus.
Õla nihestuse korral seisab sportlane püsti, haarates enda ees oleva pika tüübli, rätiku, benji nööri või takistusriba otstest kinni. Aeglaselt, sirged küünarnukid, tõstab sportlane tüübli kaarega üle pea. Sujuvate ringjate liigutustega langetab treenija tüübli pea taha ja seejärel puusade taha alla. Harjutuse lõpetamiseks tõstab ta tüübli kaarekujulise liigutusega tagant ja üle pea ning langetab tüübli aeglaselt tagasi keha ette. Kui nihestusi korratakse tavaliselt mitu korda, et venitada õlaliigeseid ümbritsevaid lihaseid ning rindkere ja õlavarre lihaseid.
Neid raskeid harjutusi nimetatakse õla nihestusteks, kuna need tekitavad inimesel tunde, et tema käsi ja õlaliiges nihkuvad. Aeglaselt ja korralikult tehes ei saa õlad õla nihestuste tõttu vigastada. Asjatundlikud treenerid soovitavad algajatel kasutada pikka tüüblit või benji-nööri ja hoida käed laias asendis. See tehnika aitab vältida pinget ja võimalikke vigastusi. Mida laiem on käepide, seda lihtsam on kaare liikumine.
Tõstjad, võimlejad, sportlased ja teised kõrgetasemelised sportlased harjutavad tavaliselt õlgade nihestamist, et suurendada paindlikkust ja vastupidavust. Personaaltreenerid aitavad õlaliigese vigastuste vältimiseks tagada, et õlaliigese nihestused tehakse õigesti ja algajatele käed laiali. Kui sportlane jõudu kogub, saab ta tüüblist või takistusribast haarates kätevahet lühendada. Algajad peaksid alati sooritama vaid mõne õla nihestuse ja töötama pikema režiimi järgi, kui nende jõud ja vastupidavus kasvavad.