Parim näpunäide poolmaratoni läbimiseks on kulutada palju aega selleks, et valmistuda nii füüsiliselt kui ka vaimselt. See tähendab keha treenimist, aga ka vaimu ettevalmistamist võistlusega kaasnevateks pingeteks ja pingeteks ning strateegia ettevalmistamist võistluseks. Poolmaratoni läbimine nõuab, et jooksja koostaks enda jaoks võistlusele eelnevateks kuudeks õige toitumise ning jooksja osaleks regulaarselt treeningrutiinis. Nii kummaliselt kui see ka ei kõla, võib ületreening tegelikult maratoni jooksmise raskemaks muuta, mistõttu peab jooksja oma kehale tähelepanu pöörama ja treeningukava vastavalt kohandama.
Investeeri aega ja raha poolmaratoni jooksmiseks sobiva varustuse valimisse. Võib-olla ei mõjuta ükski teine tegur jooksja võistlusele suuremat mõju kui varustus; kui jalatsid ei istu korralikult, võib jooksja viga saada. Kui särk ei istu korralikult, võib jooksja hõõrduda. Kui riietus ei hinga korralikult, võib jooksjal olla liiga külm või liiga palav. Uurige erinevat tüüpi saadaolevaid seadmeid ja tehke kindlaks, mis on teie jaoks mõeldud eelarve põhjal vajalik. Poolmaratoni läbimine tähendab varustuse usaldamist, seega on kõige parem valida targalt. Samuti on oluline maratonieelsetel nädalatel testida ja lõhkuda varustust – eriti jalanõusid –, et vältida võistluse ajal tekkida võivaid probleeme.
Ületreenimine tekib siis, kui jooksja teeb enne poolmaratoni jooksmist liiga palju ettevalmistusi ja trenni. Lihased vajavad treeningute vahel taastumiseks aega ja kui sellist taastumist ei võimaldata, on tulemuseks väsinud lihased, mis saavad tõenäolisemalt vigastada, tõmbuvad võistluse ajal krampi või põhjustavad isegi muid tõsisemaid vigastusi. Jooksja peab ise tempot tegema ja kindlasti arvestama taastumisaega. Õige toitumine ja kogu aeg hüdreeritud püsimine enne treeningut, selle ajal ja pärast treeningut tagab lihaste tervise ja aitab kaasa kiiremale taastumisele.
Paljud inimesed, kes jooksevad poolmaratoni esimest korda, saavad kasu personaaltreeneri või kogenud jooksutreeneri külastamisest. Ta oskab analüüsida jooksja kõnnakut ja kehahoiakut ning anda soovitusi mõlema parandamiseks. Hea jooksusõnnak võib tähendada erinevust eduka finiši ja vigastuse vahel, nii et jooksja peaks kindlasti oma jooksuskäiku tähelepanelikult vaatama, et veenduda, et see töötab tema jaoks kõige paremini.