Viola odorata on taim, mis pärines algul Euroopast ja Aasiast, kuid nüüdseks võib teda kohata ka Põhja-Ameerikas ja Austraalias. Sellele viitavad ka nimed Garden Violet või Sweet Violet, sest taim õitseb magusalõhnaliste õitega. Mõned muud levinud nimed, mille järgi seda taime tuntakse, on inglise violetne ja harilik violetne. Lilled on söödavad ja vioola odorata taime osi kasutatakse mõnikord taimsete ravimitena, et ravida selliseid haigusi nagu kurguvalu või hingamisteede ummikud.
Lilledest pärinevat magusat lõhna saab kasutada parfüümide jaoks kaunite lõhnade ja lõhnade loomiseks. Kuigi Viola odorata sarnaneb palju muud tüüpi kannikesega, on sellel mitmeid erinevusi. Lisaks magusale lõhnale on üheks erinevuseks õie värvus, mis on valge või tumevioletne. Taimel olevaid lehti võib kirjeldada nii, et need on ovaalsed või südamekujulised ning taime võrsed kasvavad mulla peal. Vana-Kreekas peeti kannikest armastuse sümboliks.
Viola odorata võib sageli näha kasvamas paljudes erinevates kohtades, näiteks aedades ja metsaalade piiridel. Need taimed eelistavad varju ja niisket mulda. Üldiselt on neid lihtne kasvatada. Lilled puhkevad tavaliselt varakevadel ja kestavad umbes kaks kuud.
Indias viidatakse sellele taimele mitme taimenimega, sealhulgas Banafsa, Banafsha või Banaksa. Taimset ravimit kasutatakse sageli selliste inimeste raviks, kes kannatavad selliste haiguste all nagu tonsilliit või kurguvalu. Mõned on kasutanud taimeekstrakte põletikuvastase geeli või kreemina, et vähendada turset ja ravida haavandeid.
Viola odorata’st saab valmistada ka taimeteed, mis pakub täiendavat ravi. Kui inimene joob taimeteed, hakkab ta sageli higistama. Tee toimib seejärel rögalahtistina ja on väga kasulik neile, kellel on sellised seisundid nagu bronhiit või nohu rinnus.
Kui inimene põeb sellist haigusseisundit nagu bronhiit, tekib tavaliselt märkimisväärne kogus lima. Pärast taimetee joomist vabaneb röga aga nii, et inimene võib hakata seda köhima.