Humulus lupulus, mida nimetatakse ka humalaks, on õllepruulimistööstuses hästi tuntud koostisosa. Taim, viinapuu, on pärit Euroopast ja Lääne-Aasiast, kuid seda kasvatatakse peaaegu kõikjal tänapäevaste viljelustavadega. See võib kasvada 29 jala (5 meetri) kõrguseks ja sellel on kollased või valged õied. Lisaks õllepruulimisel kasutamisele kasutatakse seda ka paljudes toiduainetes, jookides ja terviklikes ravimites. Humulus lupuluse kasutamisel on vähe kõrvaltoimeid, mistõttu on see üks enim aktsepteeritud taimseid ravimeid.
Humala kasutamine parema maitsega õlle valmistamiseks on tegelikult üsna kaasaegne avastus; humulus lupulus’t kasutati aga sajandeid loodusliku säilitusainena, hoides ära bakterite kasvu õlles. Kuigi enamik inimesi pole kunagi proovinud süüa humalat otse viinapuu otsast, kasutasid belglased taime pealseid juurviljana, süües seda samal viisil, nagu enamik inimesi sööb sparglit. Tavaliselt määritakse see eriti maitsvaks koore või võiga. Eeterlikke õlisid kasutatakse paljudes parfüümides, mineraalvees ja isegi suitsetamistubakas. Paljud pagarid on välja mõelnud, kuidas ekstrakti kasutada ka oma küpsetistes ja kommides.
Humulus lupulus’e varred on üsna kiulised. Paljud keskkonnatavadest huvitatud inimesed on arvanud, et varred võiksid olla suurepäraseks biomassiks. Varsi kasutatakse juba lainepaberi täitematerjali valmistamiseks. Lehtedest ja õitest on tehtud ka pruuni värvi värvaine. Humulus lupuluse rikkalikke õlisid ekstraheeritakse ja kasutatakse ka paljudes losjoonides ja nahakreemides.
Humulus lupulust kasutatakse ka mitmesuguste meditsiiniliste vaevuste raviks, alates pidalitõvest ja tuberkuloosist kuni pingete ja unetuseni. Ameerika indiaanlased soojendasid lehti kotis ja asetasid valutava hamba või kõrva vastu. Nad jooksid rahustuseks ka tassi rohust keedetud teed. Taime on peetud ka kasvajate, haavandite, paistetuste, krampide ja verevalumite raviks. Seda kasutatakse ka köha, kõhulahtisuse, palaviku, kollatõve, reuma, hüsteeria ja usside raviks. Väidetavalt toimib see afrodisiaakumina, antiseptikuna, hüpnootikumina, diureetikumina ning rinna- ja munasarjavähi ennetamiseks.
Peamine kõrvalmõju ei tulene humulus lupulus’e tarbimisest, vaid taime käitlemisest. Allergiaga inimestel võib tekkida lööve, köha või hingamisraskused. Lisaks ei tohiks seda üldiselt tarbida depressiooniga inimesed, kesknärvisüsteemi depressoreid kasutavad inimesed ja hormoonravi kasutavad inimesed. Kui keegi humalat üledoseerib, võib see põhjustada krampe, rahutust ja kõhuhädasid. See võib alandada veresuhkru taset, seega peaksid diabeetikud ka enne humala tarbimist oma arstiga nõu pidama.