Jooksmine on üks kõige kättesaadavamaid sportliku treeningu vorme. Uuel jooksjal on vaja vaid võimekat keha ja head jalanõud. Alguses võib jooksmine olla frustreeriv ning sellele tuleb vastu võtta sihikindlus ja visadus, enne kui nähtavad tulemused hakkavad ilmet võtma. Uus jooksja peaks õppima enne jooksu valmistuma, pärast maha jahtuma ja tempot tegema. Motivatsiooni, juhendamise ja kaaslase jaoks on hea mõte koos sõbraga joosta.
Uue jooksurežiimi alustamine võib olla füüsiliselt intensiivne ja kurnav. Enne jooksmisega alustamist on alati hea mõte arstiga nõu pidada. Seda eriti juhul, kui värske jooksja pole viimastel aastatel palju pingutavat füüsilist tegevust ette võtnud.
Lihtsaim nipp jooksmisega alustamiseks on leida head jalanõud. Jooksujalatsid on disainitud teistmoodi kui tavalised tennised. Hea paar aitab jooksjal säilitada veojõudu ja tasakaalu, vähendades samal ajal põlvede pinget. Kingad ei pea olema kallid ja õige paari valimisel võib abi saamiseks pöörduda spetsialiseeritud kaupluse poole. Jooksja peaks ostma asendusjalatsid iga 300 miili (480 kilomeetri) järel.
Uus jooksja peaks proovima sõnastada jooksurutiini, millest ta saab kinni pidada, ilma et ta niigi tihedale ajakavale lisapinget avaldaks. Kiirustades võib jooksmine muutuda kergesti tööks. Hea jooksmiskoha valimine nii sise- kui ka väliskeskkonnaga katsetades on uutele jooksjatele hea mõte. Sisejooks pakub stabiilset platvormi, mis ei allu elementidele, samas kui välijooks pakub maastiku vaheldust ja mittelineaarset maastikku.
Järjepidevus, olenemata kohast või ajast, on oluline. Visaduse ja sihikindluse arendamine on jooksmisega alustamisel kõige olulisem nipp. Kui uus jooksja ei ole otsustanud ajakavast kinni pidada, on ebatõenäoline, et ta saavutab oma treeningueesmärkide saavutamise. See on jooksmise üks raskemaid aspekte inimestele, kes alles alustavad. Alguses on jooksmine sageli kurnav ja mõnikord valus, kuid aja ja regulaarsete jooksmistega muutuvad lihased tugevamaks ja õpivad oma rolli selgeks.
Õige jooksmine hõlmab enamat kui lihtsalt jooksmist. Venitusharjutusi tuleks alati teha nii enne kui ka pärast jooksu. Enne esimest venitamist on tavaliselt hea mõte 5 minutit sörkida, et lihased saaksid soojeneda. Jooksujärgne venitamine on sama oluline ja seda tuleks teha pärast mõneminutilist kõndimist, et pulss langeks.
Enda tempo andmise õppimine on väärtuslik oskus, mis nõuab jooksmist alustades harjutamist. Taimeri funktsiooniga käekella kandmine võib aidata kiirust reguleerida. Abiks on ka koos sõbraga jooksmine. Teiste jooksjate tempot jälgides saab uus jooksja määrata oma jooksuvõimele kõige sobivama tempo.