Millised on negatiivse kalorsusega toidu erinevad tüübid?

Kuigi on väidetud palju vastupidist, pole ajalooliselt olnud dokumenteeritud tõendeid negatiivse kalorsusega toidu olemasolu kohta. Värsked toidud, nagu seller ja greip, on nende väidetavate omaduste tõttu olnud eriti populaarsed dieettoidud. Vaatamata tõendite puudumisele väite toetuseks, on idee, et teatud toitude söömiseks ja seedimiseks kuluv energiakogus põletab rohkem kaloreid kui toidus sisalduv, on olnud dieedipidajatele nii ahvatlev, et müüt jääb püsima.

On väidetud, et mitut tüüpi puu- ja köögiviljad on negatiivse kalorsusega toidud. Mõned puuviljad, millel arvatakse olevat need omadused, on arbuus, ananass, õun ja kantaluup. Teised populaarsed köögiviljad, mida peetakse negatiivse kalorsusega toiduks, on kapsas, kurk ja salat.

Kuigi puuduvad tõendid selle kohta, et on puu- ja köögivilju, mis on tõeliselt negatiivse kalorsusega toiduained, on tavaliselt viidatud tooted tavaliselt madala kalorsusega. Nad kipuvad olema ka head toitumise, kiudainete ja hüdratsiooni allikad. Sel põhjusel on need toidud endiselt mõistlikud valikud inimestele, kes soovivad kaalust alla võtta või lihtsalt järgida madala kalorsusega dieeti. See aga ei tähenda, et nendest toiduainetest üksi piisaks tasakaalustatud toitumise jaoks. Kuigi väidetavalt negatiivse kalorsusega toidud võivad olla osa heast dieedist, tuleb neid tarbida osana režiimist, mis sisaldab ka rohkelt teravilja, valgu ja muude oluliste toitainete allikaid.

Väide, et on olemas negatiivse kalorsusega toiduained, tuleneb toidu termilise efektina tuntud kontseptsioonist. See on puhkeolekus kehas mõõdetud energiast suurema kulutatud energia mõõt, mida nimetatakse puhkeoleku ainevahetuse kiiruseks. Arvatakse, et aeroobsel treeningul ja jõutreeningul on teatud mõju toidu termilisele mõjule kehale.

Paljud toiduained, millel on väidetavalt kehale negatiivne kalorsus, on juba madala kalorsusega ja muutuvad siis väidetavalt veelgi suuremaks, kuna need sisaldavad ka palju kiudaineid, mistõttu on nende töötlemiseks vaja rohkem keha ressursse. Kui toidu söömine ja seedimine põletab küll energiat ja seega ka kaloreid, siis tavaliselt kulub selle käigus ära vaid umbes 10% toidu kalorisisaldusest. Toidu töötlemiseks vajalike kalorite hulk sõltub lisaks toidus sisalduvatele kaloritele ka inimese kehakeemiast. Seetõttu on keha ainevahetus erinevate inimeste seas väga erinev.