Keha vajab füüsilise tegevuse ajal tohutul hulgal hapnikku, nii et paljud jooksjad püüavad välja töötada jooksmiseks parimat hingamistehnikat, mis maksimeerib hapnikutarbimist, et stimuleerida verevoolu ja keha funktsiooni. Kahjuks ei ole ühtset hingamistehnikat jooksmiseks, mis oleks kõigile parim, seega tuleb proovida mitut tehnikat, enne kui leiad endale sobivaima. Üldine idee jääb aga samaks: oluline on võimalusel maksimeerida sissevõtmist suu ja nina kaudu ning parem on hingata pigem diafragma kui rinnaga.
Tavaliselt kasutatav hingamistehnika jooksmisel hõlmab hapniku võtmist nii ninast kui ka suust ning diafragma laienemist ja kokkutõmbumist nii sisse- kui väljahingamisel. Paljud jooksjad kipuvad hingama sisse kas suust või ninast, mitte läbi mõlema, ja nad tõmbavad rindkeres olevad kopsud täis. Kui see juhtub, rindkere laieneb ja tõmbub kokku, põhjustades selja ja õlgade lihaspingeid; ribid piiravad ka kopsude laienemist, mis tähendab, et neisse siseneb vähem õhku. Selliste probleemide vastu võitlemiseks tuleb välja töötada jooksmisel selline hingamistehnika, mis võimaldab jooksjal võimalikult palju kopse täis puhuda. Diafragma laieneb sel juhul; enamik inimesi märkab seda mao laienemisel.
Sisse- ja väljahingamise kadents aitab samuti arendada jooksmiseks head hingamistehnikat. Jooksutempos eelistavad paljud jooksjad suhet 3:2, mis tähendab, et kolmel sammul edasi hingab jooksja sisse ja seejärel kaks sammu edasi hingab välja. Seda suhet saab reguleerida, kui jooksja jookseb kiiremini kui sörkjooksu või sprindi – jooksjad pöörduvad sellistes olukordades sageli suhtele 2:1 –, kuid hingamisprotsessi aeglustamise eelised võivad lihaste paranemise näol koheselt tunda anda. funktsioon, vähem kardiovaskulaarset stressi ja mugavam hingamismuster.
Teised jooksjad kalduvad kasutama joostes hingamistehnikat, mille suhe on 2:2. See tähendab, et jooksja hingab kaks sammu sisse ja hingab välja kaks sammu. See on hea tehnika pikkade distantside või sörkjooksust suuremate kiiruste jooksmiseks ning seda tuleks kombineerida õhuvõtuga nii nina kui ka suu kaudu.