Vitraažmosaiik on klaasitükkidega tehtud kunstiteos. Kunstiteosed on tavaliselt valmistatud käsitsi ja võivad ulatuda väga väikestest ühevärvilistest tükkidest kuni tohutute mitmevärviliste teosteni, mille kõrgus on 20 jalga (6 m). Kõige tavalisem koht, kus vitraažmosaiiki nähakse, on kirikutes, kus neid kasutatakse dekoratiivsete akendena, kuid neid võib kasutada ka mööbli, aksessuaaride ja kodudes.
Vitraažmosaiigi loomiseks peab kunstnik esmalt sorteerima klaasitükid kuju, värvi ja suuruse järgi. Kuigi iga tükk võib olla veidi erinev, aitab nende sorteerimine vitraažitüübi järgi kunstnikul luua ühtse kujunduse. Kui dekoratiivklaas on sorteeritud, joonistab kunstnik kunstklaasi kujunduse malli.
Vitraažmosaiigi jaoks on kolm peamist kokkupanekumeetodit. Traditsioonilist meetodit nimetatakse pliiklaasist mosaiigiks. See meetod nõuab, et pliiribad, mida nimetatakse kaadriteks, kujundatakse kujunduse kontuuriks. Seejärel asetatakse klaasitükid pliitorude vahele ja igas plii ristumiskohas peab kunstnik pliid soojendama ja liitekohad kokku jootma. Seda kasutatakse sageli suurte akende puhul juhtme paksuse tõttu.
Teine vitraažmosaiigi kokkupanekumeetod hõlmab vaskfooliumlindi kasutamist. Iga klaasitüki ümber mähitakse õhuke vaskfooliumi riba ja seejärel joodetakse tükk vaskfooliumi kuumutades järgmise tüki külge. Seda meetodit tuntakse Tiffany meetodina, kuna Tiffany ettevõte kasutab seda lampide tootmiseks laialdaselt. Tiffany meetodit eelistavad kunstnikud, kes töötavad kolmemõõtmelise kujundusega, kuna vaskfoolium on pliist kergem ja seda on lihtsam vormida.
Kolmas vitraažmosaiigi kokkupanemise meetod on silikooni või tsemendi kasutamine. Klaasitükkide plii või vase abil kokkujootmise asemel valab kunstnik vormi ja asetab klaasitükid vormi, kui materjal on veel märg. Kui see kuivab, hüppab kunstnik tüki vormist välja ja puhastab selle pinna kergelt, et paljastada klaasikujundus. Seda meetodit kasutavad käsitöölised kõige sagedamini vitraažmosaiigist astmelaudade loomiseks ning kunstnikud kasutavad seda ka vitraažist lauaplaatide, peeglite ja pildiraamide loomiseks. Selle meetodi peamiseks puuduseks on see, et te ei näe kujundust läbi, seega ei tohiks seda akende jaoks kasutada.