Tuneesia heegeldamist, mida nimetatakse ka afgaani õmbluseks, peetakse mõnikord kudumise ja heegeldamise hübriidiks. Spetsiaalset Tuneesia heegelnõela kasutades ja paljude silmustega konksul töötades annab Tuneesia heegelnõel ainulaadse kootud välimuse. Tuneesia heegeldamist saab kasutada mitmesuguste käsitööesemete, sealhulgas tekkide, suurrätikute ja kampsunite valmistamiseks.
Heegeldamine on käsitöö, mille käigus tehakse konksu abil lõngast silmuseid ja sõlmi. Heegelnõelad on erineva suurusega ja tavaliselt valmistatud metallist või plastikust. Need koosnevad lihtsast sirgest vardast, mille ühes otsas on konks. Kuna enamiku heegelnõelte jaoks on korraga vaja ainult mõnda pistet, on heegelnõelad tavaliselt üsna lühikesed. Tuneesia heegelnõel on aga rohkem kudumisvarda pikkune ja konksuta otsas on kudumisvardale sarnane kork.
Tuneesia heegelnõelad peavad olema pikad, sest erinevalt enamikust muudest heegelnõeltest heegeldab Tuneesia heegelnõelad kõik rea silmused vardale. Sel moel sarnaneb see kudumisega, mille puhul on alati kõik silmused ehk silmused vardale valatud. Erinevalt kudumisest lõpetatakse Tuneesia heegelnõelas iga rida siis, kui kõik silmused on heegeldatud ja seejärel konksust lahti võetud.
Alustades alati ühest konksul olevast aasast, libistatakse silmuseid konksule, kuni antud rea iga silmus on konksu otsas. Seejärel kootakse silmused konksu küljest lahti, lõngades üle või liigutades vaba lõngaosa töö ette, ümber heegelnõela ja tõmmates konks läbi aasa. Kui esimene silmus on läbi tõmmatud, kootakse silmuseid konksult maha kahekaupa, kuni konksule jääb ainult üks silmus.
Nagu ka muude heegeldamise vormide puhul, võib käsitööline ka Tuneesia heegeldamise puhul topeltheegeldada. Topeltheegeldatakse samamoodi nagu ühekordset heegeldamist, välja arvatud see, et lõng aheldatakse kaks korda enne töö esimese silmuse ülesvõtmist. See tehnika jätab vahele ka antud rea kõige esimese ja viimase silmuse.
Tuneesia heegeldamine erineb teistest heegeldamise vormidest, kuna tükki ei pöörata kunagi uue rea alustamiseks. Afganistani pisted kootakse algusest lõpuni alati ühelt ja samalt küljelt reale. See meetod aitab kaasa ka stiili ainulaadsele välimusele.
Tüki mahaköitmine ehk viimistlemine on sarnane muude heegeldamisviisidega. See toimis sarnaselt libisemisõmblusega. Sidumine nõuab, et meister töötaks ühe või kahe õmblusega või silmusega korraga. Silmused kudutakse vardale nagu tavaliselt heegeldades, kuid kui kaks silmust on konksul, tõmmatakse teine silmus läbi esimese, et konksule jääks ainult üks silmus. Seda protsessi korratakse, kuni kõik õmblused on seotud.