Lennuki maandumistuled on välistuled, mis asuvad tavaliselt lennuki ninal või tiibadel. Need tuled kiirgavad eredaid valgeid kiirteid, mis valgustavad maastikku lennuki ees, täpselt nagu auto esituled. Kõikidel õhusõidukitel, mis lendavad öösel, peavad olema töötavad tuled, et tagada pilootidele nähtavus ja võimaldada õhusõidukit näha teistel õhusõidukitel, kui nad maapinnal manööverdavad.
Lennuki maandumistulede asukoht võib lennukiti erineda. Paljudel suurematel kommertslennukitel on maandumistuled, mis asuvad ninas ja tiibadel lennuki kere lähedal. See võimaldab pilootidel näha maapinda, kui lennuk terminali ruleeritakse, või mööda maandumis- või väljumisrada. Rahvusvahelised lepingud nõuavad öiseks lendamiseks toimivaid tulesid, kuigi mõned lennukid hoiavad tuled päevasel ajal põlema, et need oleksid teistele õhusõidukitele paremini märgatavad.
Väiksemate lennukite ninas võib olla üks tuli, mis sageli asetatakse esiteliku ette. Tavaliselt saab neid lennuki maandumistulesid käsitsi sisse või välja lülitada ning need on püsivalt kinnitatud. Mõnel sõjalennukil võivad olla esiteliku külge kinnitatud maandumistuled. See konstruktsioon võib olla tõhusam, kuna see tagab, et lennuki maandumistuled on automaatselt nähtavad, kui telik on langetatud, ja võib pakkuda paremat aerodünaamikat hävitajatele, mis nõuavad suuremat kiirust ja manööverdusvõimet kui kommerts- või eralennukid.
Taksotuled erinevad maandumistuledest projitseeritud valgusvihu pikkuse ja laiuse poolest. Taksotuli valgustab tavaliselt laiemat maastikku otse lennuki nina ees, kuid ei ulatu nii kaugele nina ette kui maandumistuled. Lennuki maandumistulesid kasutatakse sageli päeval, öösel ning ronimisel või laskumisel, samas kui taksotuli kasutatakse tavaliselt ainult siis, kui lennuk maapinnal liigub.
Paljudel lennukitüüpidel on nina, kere ja saba teised tuled. Need tuled aitavad maapealsel personalil ja teistel pilootidel õhusõiduki liikumissuunda kindlaks teha ja seda jälgida. Erinevad majakad ja navigatsioonituled paiknevad piki lennuki kere, tiibu ja saba. See võimaldab pilootidel, maapealsetel meeskondadel ja muudel töötajatel tuvastada õhusõiduki mõõtmed ja üldine kuju. See aitab ka vähendada õnnetusi halva nähtavusega piirkondades ja hoiatab vaatlejaid, millises suunas lennuk võib pöörata või liikuda.