Mereraadio on raadio, mis on mõeldud sidepidamiseks merelaevade pardal kandmiseks. Mereraadioga varustatud paat saab seda kasutada oluliste saadete kuulamiseks, näiteks raskete ilmastikuhoiatuste või teiste laevade hädasignaalide kuulamiseks.
Paatide pardal saab kasutada erinevat tüüpi raadioseadmeid; termin mereraadio viitab aga tavaliselt väga kõrge sagedusega FM (VHF FM) raadiole. VHF sagedusvahemik on 156–162 MHz. VHF mereraadio on transiiver – saatja ja vastuvõtja kombinatsioon – ning see töötab standardsetel rahvusvahelistel sagedustel või kanalitel. Transiiveritena kasutavad mereraadiod enamasti simpleksedastust, mis tähendab, et nad saavad korraga suhelda ainult ühes suunas, mille määrab edastusnupp. Mõned kanalid võimaldavad kahesuunalisi kõnesid.
VHF mereraadio edastusvõimsus on vahemikus 1 kuni 25 vatti. See annab mereraadio maksimaalseks vahemikuks 25 meremiili (46 km) kõrgete laevade või ehitiste antennide vahel ja 3 meremiili (6 km) väiksemate laevade vahel merepinnal. Mereraadio võib olla kas fikseeritud või kaasaskantav. Fikseeritud komplektid pakuvad usaldusväärsemaid toiteallikaid, suuremaid antenne ja kuvareid ning suuremat saatevõimsust. Kaasaskantavad komplektid võivad olla hädaolukordades kasulikumad ja neid on lihtsam veekindlaks muuta.
Mereraadioteenuse jaoks on ette nähtud 104 VHF-kanalit, millest 54 on mõeldud kasutamiseks ainult Ameerika Ühendriikide vetes. Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU) on loonud kolm VHF mereraadiojaama, mida ohutuse huvides tunnustatakse kogu maailmas. Kanal 16 (156.800 MHz) on häda-, ohutus- ja kõnesagedus, mida jälgib pidevalt USA rannavalve. Kanal 13 (156.65 MHz) on sillalt sillani ehk “piloodikanal”, mida kasutatakse laevadevahelise navigatsiooniteabe edastamiseks. Kanal 70 (156.525 MHz) on mõeldud digitaalseks valikuliseks helistamiseks.
Digital Selective Calling (DSC) mereraadio kasutab kahetoonist digitaalset signaalimisprotokolli, et helistada või võtta vastu kõnesid teistelt laevadelt või rannikujaamadest või kõikidest geograafilises piirkonnas asuvatest jaamadest. See on osa ülemaailmsest merehäda- ja ohutussüsteemist (GMDSS), mis on 1996. aastal föderaalse kommunikatsioonikomisjoni (FCC) kehtestatud eeskirjade kogum.
FCC reguleerib kogu mereraadio kasutamist USA vetes. Need nõuavad, et teatud USA laevad, näiteks need, mille pikkus on üle 20 meetri (65.5 jalga) või mis veavad rohkem kui kuut reisijat avamerel, peavad kandma mereraadiot ja jälgima kogu aeg kanalit 16. Nendel laevadel peab olema FCC laevajaama litsents. Teised mereraadio FCC eeskirjad hõlmavad helistamisaja piiranguid, kanali 16 avatuna hoidmist, lülitudes pärast ühenduse loomist teisele kanalile, ning valehädaabikõnede ja roppuste keelamist.