Veerekeskpunkt on joon, mille ümber sõiduk pöörleb. Sõiduauto või veoauto puhul oleks paigal istudes veeremise keskpunkt joon, mis asub eest taha, sõiduki keskelt allapoole. Kui sõiduk liigub, võib rullumiskeskus asendit muuta. Kui palju see muutub, sõltub sõiduki vedrustusest ja selle massikeskmest. Insenerid arvestavad sõiduki veerekeskmega koos massikeskmega, et ennustada sõiduki jõudlust teatud tee- ja sõidutingimustes.
Veerekeskused räägivad vähe autode juhitavuse kohta. Veerekeskmete kasutamiseks jõudluse prognoosimiseks tuleb neid arvesse võtta koos sõidukite massikeskmega. Staatilise sõiduki massikese on tavaliselt sama, mis vasakult paremale veeremise keskpunkt, kuid lisab veel ühe joone ülalt alla. Nende kahe joone liikumine, võrreldes üksteisega, määrab sõiduki veeremise.
Kui sõiduk on manöövris, mis avaldab veeremisjõudu, näiteks tsentrifugaaljõu tekitatud kurvi pööramisel, võib sõiduk allapoole vajuda välimisele külgvedrustusele. See nihutab sõiduki ratastele mõjuvat jõudu. Kui sõiduki massikese jääb konstantseks, siis jõud suureneb välimistel ratastel ja väheneb sisemistel ratastel. Kui mõni muu jõud, näiteks vedrustussüsteem, ei aita seda erinevust tasakaalustada, liigub sõiduki veerekese keskpunkt pöörde väliskülje poole.
Rulli keskpunkti uus paigutus paneb massikese reageerima sellele viisil, mida nimetatakse impulsi käeks. Sellises olukorras kasutab pöörde tsentrifugaaljõud toetuspunkti loomiseks massikeskme ja veerekeskme vahet. See tugipunkt asetab pöörleva jõu ehk pöördemomendi auto välistele ratastele risti sõidusuunaga. Kui tsentrifugaaljõud on piisavalt tugev, kandub see läbi impulsihoova, kasutades tugipunktina välimisi rehve, seejärel tõstke ja pöörake massikese üles ja üle välisrehvide või veereb sõiduki ümber.
Vaadates neid erinevaid jõude ja nende koostoimet sõidukite veeremiskeskustega, saavad insenerid parandada autode ohutust. Üks viis, kuidas nad seda teha saavad, on vedrustussüsteemide muutmine. Need võivad vedrustust jäigemaks muuta, nii et sõidukid ei vajuks ühelt poolt ega nihuta veerekeskmeid.
Vedrustussüsteemidega saab aga ära teha ainult nii palju. Sageli, nagu selliste sõidukite puhul nagu maasturid, millel on ebatavaliselt ebastabiilsed veerekeskmed, on ainus tegevusviis sõidukite massikeskmete langetamine. Sel viisil saavad insenerid minimeerida jõude, mis rakenduvad soovimatul koostoimel veerekeskustega.