Trammvagun on teatud tüüpi raudteesõiduk, mida kasutatakse inimeste ja kaupade vedamiseks lühikestel vahemaadel. Trammivagunite kaks levinumat rakendust on miinid, milles neid kasutatakse kaubaveo teisaldamiseks, ja ühistransport, kus nad liiguvad inimesi. Mõistet “trammauto” kasutatakse mõnikord ka rööbasteta rongi tähistamiseks, mis tehniliselt ei ole tramm, kuna sellel puuduvad rööbastele iseloomulikud omadused. Trammid sarnanevad mitmel viisil rongidega, välja arvatud see, et need on palju kergemad ja sisaldavad tavaliselt ühte autot, mitte rongi moodustamiseks ühendatud autode jada.
Trammivagunite erinevad versioonid on olnud kasutusel alates 1800. aastatest, mil Inglismaal hakati kasutama hobutramme. Muud trammivagunite toitemeetodid hõlmavad elektrit, auru, inimjõudu ja kaableid. Neid raudteesõidukeid saaks kasutada inimeste transpordiks eri asukohtade vahel, võimaldades inimestel, kellel puudub isiklik transiit, linnas ringi liikuda ja vähendada ummikuid tiheda liiklusega piirkondades, pakkudes ühistranspordi alternatiivi erasõidukitele.
Trammi kasutatakse tänapäeval kõige sagedamini linnapiirkonna ühistranspordisüsteemi täiendamiseks. Trammid sõidavad regulaarselt läbi tihedalt kasutatavate piirkondade, viies inimesed erinevate huvipunktide, sealhulgas töö, turismiobjektide ja ostude vahel. Mõnda trammiteenust, nagu San Francisco köisraudteed, peetakse peamiselt uudishimulikuks ja turismimagnetiks, samas kui teised mängivad ühistranspordis üliolulist rolli.
Trammi kasutamise peamine eelis on see, et seda saab konstrueerida heitmevabalt. Näiteks elektriline trammivagun ei tekita oma marsruudil liikudes heitmeid, kuigi heitmeid võib tekkida trammi juhtimiseks vajaliku elektrienergia tootmisel. Heitkoguste puudumine marsruudil võib vähendada linnareostust ning vähese heitega elektritootmistehnoloogia, näiteks tuuleenergia kasutamine võib samuti vähendada üldist saastet.
Tramme kasutatakse ka inimeste ja kaupade liigutamiseks suurte rajatiste, kruntide ja ladude ümber. Sel juhul võib tramm tegelikult olla rööbasteta rong. Rööbasteta rongid näevad sageli välja nagu tavalised trammid, kuid sõidavad ratastel, mis ei vaja rööpaid, mis võimaldab suuremat paindlikkust, sest rong võib sõita kõikjal, kus vaja. Rööbasteta rongides võib läbi viia ringkäike filmistuudiotes ja muudes suurtes rajatistes ning rööbasteta ronge kasutatakse ka inimeste liikumiseks lennujaamades ja transiidi pakkumiseks suurtes ettevõtete ülikoolilinnakutes.