Ärieetika teooriad hõlmavad moraalseid põhimõtteid või koode, mida ettevõte rakendab tagamaks, et kõik ettevõttes töötavad isikud käituvad vastuvõetava käitumisega. Ettevõtete omanikud ja juhid saavad kasutada eetikateooriat, mida nad peavad oma tegevuses kõige sobivamaks. On olemas mõned erinevad ärieetika teooriad, nagu utilitaristlik, õiguste, õigluse, üldise hüve ja vooruste lähenemisviis. Neid teooriaid saab kasutada eraldi või üksteisega kombineerituna. Iga teooria sisaldab konkreetseid jooni või omadusi, mis keskenduvad konkreetsetele eetilistele põhimõtetele, mis võivad aidata ettevõtetel äriprobleeme parandada.
Utilitaarne lähenemine keskendub eetiliste tegevuste kasutamisele, mis edendavad ühiskonnas kõige rohkem hüvesid või väärtusi, piirates samas kahju võimalikult vähestele inimestele. Ärieetika teooriate hulgas peetakse seda tavaliselt vanimaks teooriaks, kuna seda propageerisid paljud filosoofid, nagu Jeremy Bentham, James Mill ja Milli poeg John Stuart Mill. Ettevõtted saavad seda teooriat kasutada tagamaks, et erinevate olukordade tulemus aitaks kaasa võimalikult paljudele sidusrühmadele.
Õiguste eetiline lähenemine põhineb veendumusel, et kõigil inimestel on elus õigused ning neid tuleb kohelda lugupidavalt ja väärikalt. Moraal mängib selles suurt rolli, sest inimesed peavad isiklikult kasutama eetilist käitumist, et saavutada lõppeesmärk ilma inimesi halvasti koheldamata. Ärieetika teooriad kasutavad sageli seda lähenemisviisi, jättes tarbijatele oma missioonid, tooted või süsteemid peale surumata.
Õiglus kui eetiline lähenemine on see, kus kõiki inimesi koheldakse ühiskonnas võrdselt, sõltumata auastmest, positsioonist, klassist, usutunnistusest või rassist. Seda tuntakse ärieetika teooriates ka kui õigluse lähenemisviisi. Kui inimesi ei kohelda õiglaselt – näiteks üks töötaja saab suuremat tasu kui teine –, peab olema põhjendatud põhjus, näiteks kõrgemad tehnilised oskused või töökoha ainulaadsus.
Ühise hüve lähenemisviis püüab edendada ühiskonnas leiduvaid ühiseid väärtusi ja moraalseid või eetilisi põhimõtteid. See on erinevates kohtades erinev, lähtudes riikide konkreetsetest kultuurilistest või ühiskondlikest tõekspidamistest. Näiteks Jaapanis kehtivad moraalipõhimõtted erinevad sageli Ameerika Ühendriikide omadest. Ettevõtete omanikud ja juhid rakendavad neid põhimõtteid sageli tagamaks, et nende ettevõtte üldine missioon on sünkroonis kogu ühiskonnaga.
Vooruse lähenemist on ettevõtetel veidi keerulisem rakendada, kuna selle lähenemine keskendub eetiliste põhimõtete järgimisele, mis peaksid ühiskonnas ilmnema. Need põhimõtted või voorused püüavad asendada praeguseid väärtusi, kui need ei too kaasa inimkonna kõige head või parimat arengut. Ettevõtted võivad seda lähenemisviisi rakendada, kuigi see võib ühiskonnale vastuollu minna, kuni väärtused avalikkuses võimust võtavad.
SmartAsset.