Töökoha jälgimine on tava, mis hõlmab töökoha tegevustel ja töötingimustel silma peal hoidmist tervise, turvalisuse ja ärilistel põhjustel. Selle ülesande jaoks saab kasutada mitmeid tööriistu ja tööandjad saavad kogutud teavet kasutada mitmel viisil. See tava võib tekitada vastuolu eraelu puutumatuse mõistliku ootuse ja tööandja vajaduse vahel äri ajada. On olnud mitmeid kõrgetasemelisi hagisid, mis seavad väljakutse töökoha jälgimise tavadele, kuna need rikuvad töötajate privaatsust.
Jälgimisvahenditeks võivad olla kaamerad, helimonitorid ning telefoni- ja arvutikasutuse jälgimine kas logidega või infotehnoloogiatöötajate käsitsi jälgimisega. Muud tavad võivad hõlmata pistelist uimastitestimist, juhendaja perioodilisi külastusi põrandale, seadmete (nt koopiamasinad) seotud logidega tutvumist ning õhukvaliteedi monitoride ja muude keskkonnaterviseriskide kontrollimiseks mõeldud seadmete kasutamist.
Tööandjad väidavad, et töökoha seire on vajalik selleks, et hoida töökohad ohutud, terved ja tõhusad. Töötingimustel silma peal hoidmine võib võimaldada inimestel märgata selliseid probleeme nagu vargus, ahistamine ja ebaõige käitumine varakult, enne kui need probleemiks muutuvad. Turvalist või konfidentsiaalset teavet käitlevate ettevõtete puhul võib kliendi privaatsuse kaitsmise tagamiseks kasutada seiret. Järelevalve võib pakkuda töötajatele ka selget ohutushüve, nagu näiteks pankades kasutatavate suletud ahelaga televisioonisüsteemide puhul.
Töötajad võivad jälgimist pahaks panna, eriti kui see on ulatuslik või pealetükkiv. Mõnel töökohal võib seda pidada vajalikuks töölepingu tähtajaks, mõnel aga eraelu puutumatuse rikkumiseks. Mõnikord on võidetud hagisid, mis hõlmavad järelevalvet, mis on tehtud ilma töötaja teadmata või nõusolekuta, kuna see tegevus rikkus privaatsust.
Töökoha seire seadus on muutuvas seisukorras vastuseks muutuvatele tehnoloogiatele. Kuigi seadus nõustub, et sellised tavad nagu ülemuste ja probleemide kontrollimiseks põrandal käimine on täiesti asjakohane ja seaduslik, on vaieldud selliste asjade üle nagu erameilide lugemine, telefonivestluste salvestamine ja töötajate kaameras jälgimine. Teadvuseta jälgimine on üldjuhul keerulisem õiguslik alus, kuna töötajatel puudub võimalus nõusoleku andmiseks.
Mõned valitsused on vastu võtnud seadused, mis käsitlevad konkreetselt töökoha järelevalvet ja kirjeldavad erinevate järelevalvetavade seaduslikkust. Teistes piirkondades on suur osa seda praktikat puudutavatest seadustest kehtestatud kohtupraktika kaudu kohtuasjade tulemusena.
SmartAsset.