Akadeemiline inflatsioon viitab kõrgemate kraadide nõudmise suurenemisele teatud töökohtade jaoks, isegi kui kõrgem kraad ei ole nende töökohtade täitmiseks vajalik. Näiteks on paljudel töökohtadel, mis varem oleks olnud traditsiooniliselt vaid kaastöötaja kraad, vaja bakalaureusekraadi või isegi magistrikraadi. See nähtus vähendab äsja tööturule sisenejate võimet õppida töökogemuse kaudu ning selle asemel julgustatakse neid jääma kooli, et saada tunnistusi ja kraade pikemaks ajaks.
Kõrgkooli kraadi omamine ei tähenda enam, et töötaja on kvalifitseeritud. Tööturg on tunnistajaks üha suuremale arvule kõrgkoolilõpetajatele, kelle akadeemiline ettevalmistus poleks olnud eelmistel aastatel piisavalt tugev, et omandada kolledžikraadi. Seega on see suundumus nii akadeemilise inflatsiooni tagajärg kui ka selle tulemusena nõuavad tööandjad nüüd veelgi kõrgemaid kraadi, et võrrelda madalama kvalifikatsiooniga tööotsijaid.
Üheks vastuseks akadeemilisele inflatsioonile on kolledži õppekavaga seotud raskuste laienemine. Nüüd, mil paljud tööandjad nõuavad bakalaureusekraadi, avatakse uuemad kolledžid, kus on lihtsamad programmid ja leebemad vastuvõtud. Isegi praegused kolledžid vähendavad oma akadeemiliste programmide raskusi ja sisseastumisnõudeid. See mitte ainult ei suurenda nende inimeste arvu, kes saavad bakalaureusekraadi, vaid vähendab ka selle kraadi väärtust teistele isikutele.
Üha enam levib ka klasside inflatsioon, mis aitab kaasa akadeemilise inflatsiooni tõusule. Õpilastel on üha lihtsam häid hindeid teenida ja üha rohkem lõpetajaid märgib oma CV-des kõrgema hinnete keskmise (GPA). Seetõttu on tööandjatel raskem taotlejatel vahet teha ja nad toetuvad seetõttu rohkem tunnistustele ja kõrgematele kraadidele, et hinnata taotleja potentsiaali.
Akadeemilise inflatsiooniga on seotud ka mitu majanduslikku mõju, näiteks kõrghariduse kallinemine. Kõrgkoolide ja kutsekoolide õppemaksud kasvavad palju kiiremini kui inflatsioon. See kulude suurenemine võib heidutada mõningaid tudengeid omandamast kõrgemat kraadi, tõrjudes sellega akadeemilise inflatsiooni mõju. Majanduslanguse ajal ületab aga vajadus töö järele sageli õppelaenu vältimise vajaduse. Üliõpilased on praegu keerulises olukorras, kuna hariduskulud on kõrged, mistõttu on vaja suuremaid laene, samas kui vabade töökohtade arv on madal, mistõttu on vaja kõrgemat kraadi.
SmartAsset.