Mis on majanduses välismõju?

Majandusteaduses defineeritakse välismõju kui tehingust tulenevat kulu või tulu, mis mõjutab erinevaid kolmandaid isikuid, kes tehingus ei osale. Mõju võib olla kasu kolmandale osapoolele, mida nimetatakse “positiivseks välismõjuks”, või see võib olla kulu, mida nimetatakse “negatiivseks välismõjuks”. Välismõjud häirivad turu tõhusust, kuna üksikute tehingute hinnad ei kajasta välismõjust tulenevaid kulusid ega tulusid. Valitsused püüavad sageli arvestada nende väliste teguritega erinevate reguleerimismeetodite abil.

Tõhus turg on turg, mis leiab ühiskonna üldise heaolu jaoks ideaalse hinna kauba tootmisel või teenuse osutamisel, arvestades pakkumist ja nõudlust. Tehinguid, millega ei kaasne ettenägematut välismõju, mis toob ühiskonnale laiemalt kaasa kulusid või kasu ning mis häirib seda efektiivsust, on vähe. See on tingitud asjaolust, et nii eraettevõtted kui ka tarbijad ei võta oma tehingute tegemisel üldjuhul arvesse välismõjusid, kuna neid on üksiku tehingu kontekstis raske kindlaks teha.

Negatiivse välismõju klassikaline näide on saastav ettevõte. See hüpoteetiline vidinaid tootev ettevõte võtab nende hinna määramisel arvesse nõudlust oma toote järele, tootmiskulusid ja kõiki vidinatehase käitamise üldkulusid. Samamoodi võtab tarbija kauba ostmise või mitteostmise üle otsustamisel arvesse ainult seda, kui palju ta soovib vidina omamise eest maksta. Mida kumbki osapool ei arvesta, on vidinate tootmise ühiskondlik hind, mis juhtub saastama õhku igas kohas, kus vidinatehas asub.

Välismõju ei pea olema negatiivne. Näiteks hariduse kasvav levik ühiskonnas on näide majandussündmusest, millel on palju positiivseid välismõjusid. Iga ühiskond, kus elavad hästi haritud inimesed, saab kasu teadmistest, mis tulenevad nende inimeste haridusele kulutatud ajast ja rahast. Nendest teadmistest tulenevad tehnoloogilised ja meditsiinilised edusammud ei too kasu mitte ainult neile, kes selliseid arendusi teevad, vaid ka neile, kes kuuluvad ühiskonda, millel on juurdepääs oma haritud kodanike tehtud edusammudele. Need edusammud on positiivsete välismõjude näited.

Valitsused püüavad neid tegureid arvesse võtta mitmesuguste eeskirjade kaudu, et piirata negatiivseid välismõjusid ja edendada tegevust, mis toob kaasa positiivseid välismõjusid. Üks meetod on uimastite kriminaliseerimine nende kasutamise ja sellele järgnevate hävitavate mõjude (nt vägivaldse kuritegevuse suurenemise) tõkestamiseks. Kõrgemad maksud ebatervislikele toodetele, nagu tubakas ja alkohol, on mõeldud nende ostmise ja tarbimise takistamiseks. Lisaks võivad valitsused edendada positiivset välismõju subsiidiumide kaudu, mis alandavad ühiskonnale soodsat mõju avaldava kauba või teenuse tootmis- või tarbimiskulusid.

SmartAsset.