Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab kõigi riigis teatud perioodi jooksul, tavaliselt ühe aasta jooksul, toodetud kaupade ja teenuste koguväärtust. SKT on majandusteadlaste jaoks väärtuslik andmestik, kuna see on riigi majanduse seisundi reaalne näitaja. Majanduse teoreetilisemaks mõõtmiseks võivad majandusteadlased arvestada ka täistööhõive SKTga. See esindab SKT potentsiaalset väärtust, kui kõiki ressursse, sealhulgas kogu tööjõudu ja materjale, kasutatakse maksimaalsel tõhusustasemel. Täieliku tööhõive SKT-d võib nimetada ka potentsiaalseks või suutlikkus SKTks.
Reaalses maailmas jõuab SKT harva täistööhõive SKT tasemele. Nende kahe väärtuse erinevust nimetatakse SKT lõheks. Majandusteadlased usuvad, et vaba turumajanduse tingimustes saab SKT lõhe eksisteerida vaid lühiajaliselt. Pikemas perspektiivis kohandavad nii tarbijad kui ka ettevõtjad oma ostu- ja tootmisharjumusi nii, et realiseeruks täishõive SKT.
Selle teooriaga on aga mitmeid probleeme. Esimene on see, et majandusteadlased on täistööhõive määratluse osas eriarvamusel. Mõned väidavad, et see seisund tekib siis, kui töötuse määr on nullis, samas kui teised usuvad, et see võib ulatuda 10 või 15 protsendini ja seda võib siiski iseloomustada täistööhõivena.
See lahknevus tuleneb sellest, et tööpuudust on kahte tüüpi. Hõõrduv tööpuudus on ajutine ja tekib siis, kui inimesed on töö vahel ja otsivad aktiivselt uut tööd. Kuigi need inimesed on kaasatud lühiajalise täistööhõive SKT määramisse, jäetakse struktuurne tööpuudus tähelepanuta. Struktuurne tööpuudus viitab nende inimeste protsendile, kes ei tööta sõltumata majanduse olukorrast, kas seetõttu, et nad otsustavad seda mitte teha või ei ole füüsiliselt võimelised töötama. Arvestades, et mõned neist inimestest võiksid anda oma panuse majandusse ja parandada majanduslikku tõhusust, väidavad mõned teoreetikud, et täistööhõive SKT ei saa kunagi tekkida, kui kõik inimesed ei tööta nende oskuste tasemele vastavatel töökohtadel.
1960. aastatel töötas majandusteadlane Arthur Okun välja teooria, mida kasutatakse töötuse määra ja SKT lõhe seostamiseks. Okuni seadus ütleb, et iga 1 protsendiline töötuse määra tõus toob kaasa SKP lõhe suurenemise kahe protsendi võrra. Kuigi teised teadlased on selle teema kohta välja toonud variatsioone, on Okuni seadus jätkuvalt laialdaselt kasutatavaks etaloniks või reegliks neile, kes uurivad seost tööhõive ja SKT muutuste vahel.
SmartAsset.