Inimressursi ökonoomika on termin, mida kasutatakse kollektiivsete strateegiate ja lähenemisviiside kirjeldamiseks, mille eesmärk on käsitleda tööjõu kasutamist tööjõus ja seda, kuidas see kasutamine mõjutab rahva või muu paikkonna suuremat majanduslikku heaolu. Tavaliselt käsitletakse seda tüüpi majanduses töötajate voolavuse, tööpuuduse ja isegi ametiühingute ja valitsuspoliitika rolli mõju inimressursside tõhusale kasutamisele. Inimressursiökonoomika üldidee on mõista tegureid, mis koosmõjus aitavad kasvada ja säilitada tööjõu kasutamist töökohal, mis toob kasu nii tööandjale kui ka töötajale, ning mõõta ka selle suhte mõju majandusele üldiselt.
Inimressursi ökonoomika kasutamine ettevõtte funktsioonide seisukohast hõlmab tavaliselt katset sobitada konkreetse töökoha jaoks vajalikke oskusi konkreetse töötaja võimetega. See protsess nõuab töötaja annete hindamist, nende seostamist saadaoleva tööga ja kindlaksmääramist, kas nii tööandja kui ka töötaja saavad paigutusest kasu. Parima võimaliku stsenaariumi korral on töötaja rahul ja ootab tööle tulekut, tundes rõõmu tööpäeva jooksul tehtust. Samal ajal on tööandja rahul töötaja tootlikkusega ning töötaja asendamiseks pole vaja kulutada aega, raha ja vaeva.
Laiemas plaanis keskendub inimressursimajandus sageli suuremat majandust mõjutavate tööhõiveprobleemide hindamisele. See võib tähendada tööpuuduse probleemide lahendamist ühes või mitmes tööstusharus ja seda, kuidas need arvud mõjutavad tarbijakulutusi ja majanduse üldist stimuleerimist. Selle protsessi osaks on ka tähelepanu pööramine tööseaduste positiivsele või negatiivsele mõjule. Isegi ametiühingute rolli töötajate õiguste kaitsmisel ja seda, kuidas need regulatsioonid mõjutavad tööandjate võimet äritegevust pikas perspektiivis säilitada, käsitletakse inimressursside strateegiate ja algatuste majanduslike aspektide osana.
Inimressursi ökonoomika eesmärk on mõista ja juhtida tööjõu tõhusat kasutamist nii, et sellest saaksid kasu kõik asjaosalised. See tähendab tööpraktikat, mis vastab nii töötaja kui ka tööandja vajadustele, pakkudes samas ka kasvuvõimalusi, millest on tulevikus kasu mõlemale poolele. Sealt edasi võetakse arvesse nende jõupingutuste mõju majanduse stabiilsusele, mis omakorda aitab kehtestada õigusakte, mis muudavad kehtivaid tööpraktikaid või sillutavad teed uute tavade rakendamisele, millest saavad lõpuks kasu kõik selle majandusega seotud isikud.
SmartAsset.