Mittetulundusühingute raamatupidamisarvestuse põhikomponendid koosnevad tuludest annetustena ning heategevusprogrammide ja -teenustega seotud kuludest. Erinevalt tavalisest ettevõttest ei tooda ega müü mittetulundusühing toodet, ei kanna laoseisu ega arvuta müüdud kaupade maksumust. Selle asemel käsitleb mittetulundusühingu raamatupidamissüsteem sissetulekuallikaid, raha kasutamise piiranguid ning kulude kategoorilist jaotamist programmi otseste ja kaudsete kulude vahel.
Mittetulundusühing on äri, millel pole kasumit teenida. Selle tegevuse eesmärk on avaliku teenuse osutamine. Kuigi mittetulundusühing on juriidiliselt ettevõte ja tegutseb finantsmaastikul, millel on kõik samad võimalused kui tavalisel kasumit taotleval ettevõttel, on raamatupidamissisendid erinevad. Toodete asemel on sellel programmid. Sissetulekukategooria raamatute müüki asendavad annetused. Varad ja kohustused võivad mõlemal juhul välja näha ühesugused, kuid mittetulundusühingutel on sageli varade suhtes piirangud ja kohustuste jaoks kehtestatud eritingimused, mille tõttu neid käsitletakse või hinnatakse finantsaruannetes erinevalt.
Põhiline erinevus mittetulundusühingute arvestuses seisneb tuluallikates. Tavalisel mittetulundusühingul on tulu üksikisiku annetustest, sihtasutuste ja ettevõtete toetustest ning riigiasutuste toetustest ja lepingutest. See võib koguda programmitasusid ja võtta laenu. Kõige olulisem raamatupidamisprobleem on nendele tuluallikatele seatud piirangud, mida tuleb nõuetekohaselt raamatupidamises kajastada.
Mittetulundustulu on kas piiratud või piiranguteta. Piiratud tulu tähendab, et seda saab kasutada ainult kindlaksmääratud kulude katmiseks või sihtotstarbeliselt. Näiteks antakse sihtasutuselt toetus tavaliselt lepinguga, mis piirab vahendite kasutamist jooksval aastal käimasoleva programmi otseste kuludega. See tähendab, et raha ei saa üle kanda teise programmi, kasutada üldiste üldkulude tasumiseks ega kasutada eelmise aasta eelarvepuudujääkide katmiseks. Mittetulundusühingute raamatupidamisarvestuses tuleb kõiki neid piiranguid arvesse võtta ja tulu õigesti määrata kuludele, mida see seaduslikult katab.
Lisaks piiravad mittetulunduslikud kulud sageli sissetulekuallikatele seatud piirangud. Näiteks programmi sihtfinantseerimisega saab ette näha, et programmiga seotud reisikuludeks ei saa kasutada rohkem kui kaks protsenti kogusummast. Valitsustoetused on mõnikord piiratud teatud tüüpi kulude täielikuks katmiseks, kui kõnealune jurisdiktsioon keelab avaliku raha kulutamise teatud viisil, näiteks teatud tüüpi raviteenustele. Kõige problemaatilisem kulude piirang mittetulundusühingute arvestuses puudutab programmi raha suurust, mida saab suunata haldus- või kaudseteks kuludeks. Paljud toetused määravad seda tüüpi kuludele suunatava maksimaalse protsendi, mida tuleb raamatupidamissüsteemi osana jälgida.
SmartAsset.