Ainus töötuse nõue on olla tööta, kuid selleks, et saada õigust saada töötushüvitist, peab töötaja vastama teatud kriteeriumidele, mille on volitanud ta elukoht. Paljud tööandjad maksavad iga töötaja eest töötuskindlustust töötamise ajal, seega sisuliselt taotleb koondatud töötaja selle fondi raames juba kogutud töötushüvitist. Hüvitiste saamiseks peab töötaja aga töötuks jääma ilma tema enda süül.
Üks võimalus saada töötushüvitist on koondada tööpuuduse tõttu. Kui tööandja otsustab majanduslanguse ajal töötaja töölt lahti lasta, on sellel töötajal võimalik saada hüvitist kohe pärast viimast tööpäeva. Töötaja ei kaotanud tööd ühegi isikurikkumise tõttu ega lahkunud töölt omal soovil. Need töökoha eraldamise tingimused muutuvad väga oluliseks, kui riigi töötusosakond määrab kindlaks hüvitise saamise õiguse.
Mõned töötajad võivad eeldada, et nad võivad töölt vabatahtlikult lahkuda või töölt lahkuda ja siiski saada töötushüvitisi, kuid enamikul juhtudel see nii ei ole. Riigile töötustaotluse esitamisel vaadatakse avaldus läbi, et selgitada välja lahkumineku asjaolud. Kui töötaja lahkub töölt vabatahtlikult rangelt isiklikel põhjustel, ei kvalifitseeru ta hüvitistele. Kui töötingimused aga paneksid mõistliku inimese üles ütlema või kui tööandja palub töötajal toime panna ebaeetilise või ebaseadusliku teo, võib töötaja saada hüvitist.
Inimesed, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad või töötavad osalise tööajaga, võivad jääda töötuks, kui nende vaba tööaeg langeb alla 40 tunni ilma nende endi süül. See abikõlblikkus tehakse kindlaks pärast seda, kui töötaja on taotlenud hüvitisi. Mõned töötajad võivad tunda survet oma töölt tahtmatult pensionile jääma, eriti need, kes on saavutanud maksimaalse palga. Sellised töötajad võivad endiselt taotleda töötushüvitist, kuid nad peavad tõendama, et neil ei olnud vallandamise ajal kavatsust tööjõust pensionile minna.
Töötajad, kes töölt vabastati mõistlike poliitikate rikkumise või põhjuseta töölt puudumise tõttu, ei saa üldjuhul töötushüvitist. See tingimus põhjustab mõnikord rahulolematute töötajate seas mentaliteedi “lõpeta enne vallandamist”, kuid tegelikult pole kumbki otsus töötushüvitise taotlemisel kasulikum. Väidetavalt võib töötajal, kes suudab lõplikult tõestada, et töötingimused olid ebainimlikud või ebaseaduslikud, olla parem töötusõigus kui töötajal, kes kaotas oma ametikoha tahtliku üleastumise tõttu, kuid vabatahtlikku töölt lahkumist ilma dokumentideta võib olla väga raske õigustada.
Koondatud või vallandatud töötajatel on oluline järgida kõiki riigi töötusosakonna nõudeid, et neil oleks õigus saada hüvitist. Välja arvatud juhul, kui taotleja ei ole füüsiliselt või vaimselt võimeline tegema tavalist tööd, eeldatakse, et ta taotleb sobivat tööd igal nädalal ja võtab võimalusel vastu mõistlikke tööpakkumisi. Tavalistes majandustingimustes kestab töötushüvitis üldjuhul kuni 26 nädalat, kuid kõrge tööpuuduse perioodidel võib seda pikendada.