Mikroökonoomika ja makroökonoomika vahel on mitmeid erinevusi, kuigi üldiselt taanduvad need erinevused majanduse iga aspekti ulatusele. Mikroökonoomika on seotud üksikute ettevõtete ja tarbijatega, sealhulgas tarbijate ostuharjumuste kaalutlustega seoses konkreetse üksikisiku või ühe ettevõttega. Makroökonoomika seevastu vaatleb majandust laiemalt ja võtab arvesse terve riigi või arvukate riikide finantstegevust, mis üksteist rahaliselt mõjutavad. Kuigi nii mikro- kui ka makromajandus hõlmab sageli selliste mõistete mõistmist nagu pakkumine ja nõudlus, käsitletakse neid mõisteid väga erineval tasandil.
Nii mikro- kui ka makroökonoomika on majanduse aspektid üldiselt ning finantsanalüütikud ja finantsprognoosid arutavad neid tavaliselt koos. Ehkki nende vahel on erinevusi, arvestavad kõige tõhusamad juhid ja ettevõtete juhid majanduse mõistmisel mõlemat. Kõige põhilisem erinevus nende kahe majandusaspekti vahel on nende ulatus. Mikroökonoomika tegeleb üksikute tarbijate või ettevõtetega ning iga osapoole pakkumise ja nõudlusega; makroökonoomika hõlmab arusaamist suurematest majandussüsteemidest ja sellest, kuidas riikide majandused aja jooksul muutuvad ja arenevad.
Üks suurimaid erinevusi mikroökonoomika ja makroökonoomika vahel on see, kuidas majanduse jaoks tasakaalu määratakse ja hinnatakse. Tasakaal mikroökonoomikas tekib tavaliselt siis, kui ühe konkreetse ettevõtte nõudlus ja pakkumine on võrdsed. Makromajanduses seevastu on see tasakaal saavutatav ainult siis, kui pakkumine ja kogunõudlus kõigi ettevõtete ja tarbijaleibkondade vahel on ühtlane. Mikroökonoomika ja makroökonoomika on üsna erinevad ka selle poolest, kuidas pakkumist ja nõudlust vaadatakse ja käsitletakse. Mikroökonoomikas keskendutakse pakkumisele ja nõudlusele ühe toote või kõige rohkem ühe ettevõtte pakutavate toodete järele, makromajanduses aga kogu riigi või maailma majanduse kogupakkumine ja nõudlus.
Enamik majandusteadlasi tunnistab mõlema majanduse aspekti analüüsimise ja mõistmise tähtsust. Kuigi neid võib pidada erinevateks ja eraldiseisvateks majanduskomponentideks, on need ka omavahel seotud. Muutused riigi majanduses mõjutavad sageli üksikuid ettevõtteid ja kodumajapidamisi, näiteks intressimäärade tõus, mis muudab tarbijate kulutamisharjumusi ja ettevõtete ressursikulusid. Tihti on kõige lihtsam käsitleda mikroökonoomikat ja makroökonoomikat koos kui viisi, kuidas muutused ühes süsteemis mõjutavad teist: mikroökonoomikas tulevad need muutused alt üles, makromajanduses aga ülalt alla.
SmartAsset.