Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on katse välja selgitada kaupade ja teenuste tootmise turuväärtus majanduses kindlaksmääratud perioodi jooksul, mida tavaliselt arvestatakse igal aastal. SKT mõõtmise eesmärk on näidata majanduse, üldiselt riigi majanduse, majanduslikku väljundit. SKT-d saab mõõta kolmel viisil, milleks on tootmis-, kulu- ja tulupõhine lähenemine. Kõige sagedamini kasutatakse tootmismeetodit, kuigi teoreetiliselt peaksid kõik kolm lähenemisviisi andma sama tulemuse. Riigi SKT mõistmine võib aidata sellel riigil kindlaks teha, kuidas oma elatustaset tõsta.
Tootmisena käsitletuna kasutatakse SKT mõõtmisel tootmismeetodit, mille tulemusena liidetakse kokku kõigi ettevõtete kogutoodangu kogutoodang. Selle kogusumma saavutamise meetod koosneb kolmest etapist. Esiteks püüavad majandusteadlased hinnata kodumaise toodangu koguväärtust kõigis majandussektorites. Seejärel arvutavad nad välja kulud, mis on tehtud selle tootmise saavutamiseks, mida nimetatakse koheseks tarbimiseks. Lõpuks lahutavad majandusteadlased toodangu koguväärtusest vahetu tarbimisväärtuse, et saada SKT.
Kulupõhise lähenemisviisi puhul mõõdavad majandusteadlased SKT-d nelja erinevat tüüpi kulutuste lisamisega. Tarbimist arvestatakse nii kaupade kui teenuste kulude liitmise teel, investeeringute arvutamisel aga nii põhivara kui ka varude suurenemise. Valitsuse ostud arvutatakse nii, et liidetakse kõik valitsuse kulud, millest on lahutatud sotsiaaltoetuste maksed, nagu sotsiaaltoetus või töötus. Netoekspordi arvutamine toimub pärast kogu impordi miinust, kuna importi ei peeta sisemajanduse toodangu peegeldajaks. Üldiselt hõlmab kulutuste lähenemisviis kõiki siseriiklikke kaupadele ja teenustele tehtud kulutusi.
SKT mõõtmine sissetulekupõhise meetodiga hõlmab rahvatulu arvutamist. See arvutatakse nelja komponendi lisamisega. Esimene, tööjõutulu sisaldab lisaks sotsiaalkindlustusele ja tööpuudusele palka, palka ja hüvitisi, näiteks ravikindlustust. Üüritulu hõlmab kinnisvara renti ja varade kasutustasusid, samas kui intressitulu kajastab ettevõtetele ja ettevõtetele laenatud raha eest makstud intressi. Kasumit arvestatakse selle järgi, mis ettevõtetel jääb alles pärast kõigi töötajate hüvitiste, võla intresside ja üüride maksmist, kuid see ei arvesta SKP arvestuses raamatupidamislikku ega majanduslikku kasumit.
Riigid, kes mõõdavad SKT-d, saavad seda arvu kasutada riikide elatustaseme kindlakstegemiseks ja kasutada seda majandusliku tervise näitajana. Inflatsioon ja rahvastiku kasv võivad aga SKP mõõtmist selles osas moonutada, kuna tõusud ei kajasta suurenenud ostujõudu. Selle asemel kasutavad majandusteadlased terminit reaalne SKT, et tuvastada SKT, millest on lahutatud inflatsioon ja rahvastiku kasv.
SmartAsset.