Mis on riskifinantseerimine?

Riskifinantseerimine on termin, mida kasutatakse ressursside tarbimise kirjeldamiseks, mis tekib siis, kui ettevõte kannab äritegevuse käigus rahalist kahju. Rahastamine on seotud ressursside tagamisega, mida saab kasutada kahjumi hüvitamiseks, võimaldades ettevõttel hallata kahjumit, ilma et see mõjutaks negatiivselt ettevõtte igapäevast toimimist. Riskide rahastamist saab juhtida mitmel erineval viisil, sealhulgas seda tüüpi emissioonide jaoks eraldatud reservide moodustamine, riski jagamine kolmanda osapoolega või isegi kindlustuse saamine, mis kannab riski tõhusalt üle kindlustusandjale.

Üks levinumaid riskide finantseerimise vahendeid on kindlustuskaitse kasutamine konkreetse äriprojektiga seotud võimalike kahjude katmiseks. Siin on mõte anda ettevõtmisega seotud risk üle kindlustuspakkujale, sõlmides poliisi, mis rahuldab hüvitisnõudeid juhul, kui selle projektiga kaasnevad teatud sündmused. Kuigi seda tüüpi rahastamisstrateegia on kallis, pakub see kasu teadmisest, et isegi kui projekt lõpuks ühe või mitme poliisitingimustega hõlmatud sündmuse tõttu ebaõnnestub, hüvitatakse kahjud ilma ettevõtte muid varasid kasutamata.

Ettevõte võib valida ka riskifinantseerimise ettevõttesisese juhtimise, luues reservi, mida saab kasutada ebaõnnestunud projektiga seotud võlgade tasumiseks. See lähenemisviis võimaldab ettevõttel tõhusalt pakkuda endale enesekindlustuse vormi. Vahendid paigutatakse tavaliselt mingile intressikandvale kontole ja eraldatakse varurahastamiseks kasutamiseks ainult hädaolukordades. See aitab selle konto saldot ettevõtte tegevusfondidest eraldada. Kui kõnealune projekt ebaõnnestub, saab selle hädaabireservi ressursse kasutada võla tasumiseks, ilma et peaks kastma üldist tegevusfondi ja see võib ohustada ettevõtte finantsstabiilsust.

Riskide rahastamist saab hallata ka nn riskide koondamise abil. Eeldades, et äriettevõttes on kaks või enam partnerit, nõustub iga partner võtma teatud protsendi riskist ja loob selle riski juhtimiseks oma reservid. Lõpptulemus on see, et ükski partner ei pea silmitsi kõigi ebaõnnestunud ettevõtmisega seotud võlgade tasumisega, mis omakorda tähendab väiksemat võimalust mõne partneri rahalist heaolu negatiivselt mõjutada.

SmartAsset.