„Laenuvõime” on termin, mida kasutatakse laenude või krediidi kogusumma kohta, mida laenuandja on nõus kliendile välja andma. Laenuandjad, mida mõnikord nimetatakse laenulimiidiks, hindavad nii erakliente kui ka ärikliente, et teha kindlaks, kui palju raha või krediiti saab pikendada, ning hoida kokkuleppega seotud riskitase siiski vastuvõetavate parameetrite piires. Seda lähenemisviisi kasutavad ka paljud maaklerimajad, et määrata kindlaks, kui palju klient saab marginaaliga osta, ilma et see tekitaks investorile või laenuandjale mingeid rahalisi raskusi.
Üksikisiku või ettevõtte laenuvõime kindlaksmääramise protsessi osana uurivad laenuandjad ja võlausaldajad potentsiaalsete võlgnike finantsstabiilsust ja heaolu. See hõlmab võlgniku praeguse krediidireitingu hindamist, samuti taotleja valduses olevate osaluste või varade hindamist, eriti neid, mis ei ole panditud muude võlakohustuste tagatiseks. Oluline on ka taotleja sissetulekute tase, kuna eesmärgiks on tagada laenusumma õigeaegne tagasimaksmine.
Mõnel juhul võib laenuvõimet mõjutada taotleja valmisolek teatud osalused tagatiseks pantida. Näiteks kui eraisikul on kinnisvara, mis on praegu pandi- või nõuetevaba, võidakse see vara tagatiseks pandida, et saada mingit liiki laenu. Laenuandja hindab maa praegust turuväärtust, et teha kindlaks, kas see väärtus on piisav kogu laenusumma katmiseks. Eeldusel, et taotlejal on küllaldaselt sissetulekut laenu tingimustele vastavaks tagasimaksmiseks ja tagatis on vastuvõetav, hoitakse laenuandja võetud riski määr mõistlikkuse piires.
Laenuvõime määramise mõte on kaitsta kõigi asjaosaliste huve. Laenuandjad seavad suutlikkuse tasemele, mis on tasakaalustatud võlgnikuga äritegevusega kaasneva krediidiriskiga, võimaldades samal ajal teenida laenusummalt intresside näol tulu. Samas aitab laenuvõime kehtestamine vältida ka seda, et taotleja ei võtaks rohkem võlgu, mida ta suudab mõistlikult toime tulla, mis omakorda minimeerib maksejõuetuseni viivate rahaliste raskuste tekkimise võimalust. Mõlema poole huvide kaitsmiseks määravad laenuandjad mõnikord taotleja laenuvõime nulliks, tuginedes sellistele teguritele nagu sissetulekutase, krediidireiting ja muud rahalised kaalutlused. Sel juhul lükatakse laenutaotlus tagasi ja pooled ei sõlmi ühtegi töölepingut.
SmartAsset.