Mis on hinna alammäär?

Hinna alammäär on kauba madalaima müügihinna riigi piirang. Sellised piirangud on tavaliselt osa konkreetse tööstuse kaitsmise ja kodumaise majanduse tugevana hoidmise programmist, kuid neil võivad olla soovimatud tagajärjed. Kõigil kaupadel ja kaupadel ei ole hinna alampiiri, kuna paljud valitsused eelistavad lasta turul hindu määrata, selle asemel, et neid määrustega kontrollida. Turud kipuvad end korrigeerima ja hinnakujundusega seotud probleemid lahenevad sageli iseenesest, enne kui valitsus peab sekkuma.

Hästi toimimiseks peab alammäär olema tasakaaluhinnast kõrgem. See hind on punkt, milleni turg loomulikult jõuab, peegeldades tasakaalu pakkumise, nõudluse ja maksevalmiduse vahel. Kui hinna alammäär on madalam, ei lange hinnad nii madalale ja seega ei täida see tegelikku funktsiooni. Kui hinna alammäär on kõrgem, ei lase see hindadel sellest punktist allapoole langeda.

Alamhinna näiline eesmärk on kaitsta antud kauba tarnijaid, tagades, et nad saaksid ostjatelt piisavalt tootmiskulude hüvitamiseks. Üks näide on miinimumpalk, standard, mis hoiab töötajate hüvitised mõistlikul tasemel, võimaldades inimestel elamiseks piisavalt teenida. Paljudes piirkondades kehtib ka põllumajandustoodetele alamhind, et vältida olukordi, nagu põllumehed künnavad põllukultuure tagasi maasse, kuna neil ei ole piisavalt palju nende turule toomise kulude hüvitamiseks.

Selle üheks probleemiks on kalduvus tekitada ülejääki. Kui reguleerivad asutused määravad tasakaalust kõrgema hinna, lõpetavad mõned inimesed ostmise, kuna nad ei saa seda endale lubada või ei ole nõus nii palju maksma. Selliste asjadega nagu miinimumpalk võib see kaasa tuua töötuse. Müümata kaubad ja kasutamata tööjõud võivad kahjustada majandust ja tekitada lainetuse. Kui tootjad ei suuda kogu oma kaupa või tööjõudu müüa, jääb neil kordamööda asjade ostmiseks vähem raha ja turg võib majandusaktiivsuse vähenemise tõttu hakata langema.

Valitsused võivad kehtestada ka hinnalae, vältides hinna liiga kõrgele tõusmist. Sarnaselt hinna alammääraga on eesmärk kulusid kontrolli all hoida, kuid sel juhul muuta need tarbijatele kättesaadavamaks, mitte tootjate hüvanguks. Probleeme võivad tekitada ka laed, kuna tootjad ei pruugi suuta hoida tootmiskulusid allapoole piirnormi ja seega jääb müügitulu saamata.

SmartAsset.