Valitsusvälist organisatsiooni (VVO) saab üles ehitada erinevate skeemide või plaanide järgi, mis määravad selle toimimise. Need skeemid otsustavad, keda organisatsioon teenindab, millised on selle põhiteenused, kus see tegutseb ja kuidas oma programme ellu viia. Kui MTÜ oleks kasumit taotlev üksus, oleks seda tüüpi otsuste tegemise tulemuseks äriplaan. Mittetulundusühinguna kasutab MTÜ neid otsuseid oma strateegilise plaani alusena ja heategevusliku organisatsioonina eksisteerimise põhjendusena.
Üks valitsusväliste organisatsioonide skeemide peamisi erinevusi määrab, keda organisatsioon teenib. Mittetulundusühing võib tegutseda liikmesorganisatsioonina ja teenindada ainult neid inimesi, kes sellega liituvad. Seda tüüpi organisatsioon koostab programme, et edendada oma liikmeskonna parimaid huve, ja toimib liikmehääletuse alusel. Teise võimalusena võib valitsusväline organisatsioon teenindada laiemat avalikkust. Sel juhul tegutseb organisatsioon avaliku usaldusühinguna, mida juhib juhatus, kellel on usaldusisiku kohustus teha otsuseid, mis edendavad mittetulundusühingu missiooni.
Teine erinevus valitsusväliste organisatsioonide skeemides puudutab nende põhiteenuseid. Mittetulundusühingu korraldamise ajal sätestab see missiooni, mis määratleb tegevuste liigid, millega organisatsioonil on üldiselt õigus edaspidi tegeleda. Valitsusvälised organisatsioonid liigitatakse selle missiooni alusel. Erinevat tüüpi põhiteenuste skeemid hõlmavad inimteenuseid, keskkonnaküsimusi ja majandusarengut.
Valitsusväline organisatsioon kavandab ka oma tegevust, töötades välja kava oma teenuste ulatuse käsitlemiseks. Sellesse kategooriasse kuuluvad erinevat tüüpi valitsusväliste organisatsioonide skeemid hõlmavad kohalikku või kogukonnapõhist ulatust, riiklikku või rahvusvahelist ulatust. Kohalikke ja riiklikke skeeme mõjutab veelgi valik, kus asutada üksus, mis kontrollib organisatsiooni ülejäänud äritegevust. Rahvusvahelise valiku piires on otsus asutada tegevus riigis või asutada ühes riigis, kuid osutada ainult teenuseid teises riigis. Mõnikord teevad seda rahvusvahelised valitsusvälised organisatsioonid, et tagada raha kogumiseks piisav kodubaas, täites samal ajal missiooni välisriigis.
Valitsusväliste organisatsioonide põhiskeemide viimane komponent sisaldab programmi filosoofiat puudutavat otsust. Mittetulundusühingud peavad otsustama muutuste teooria üle või selle üle, kuidas nende eriline teenuste kombinatsioon muudab. On palju erinevaid teooriaid, mis võivad valitsusvälise organisatsiooni missiooni juhtida. Üks populaarsemaid on ümberkujundamine, mille käigus mittetulundusühingud varustavad kogukonna juhte teadmiste ja ressurssidega, et ise muutusi juhtida. Teine on majanduskogukonna arendamine, kus programmi ressursse suunatakse peamiste majandusnäitajate poole, et edendada sotsiaalset paranemist.
SmartAsset.