Mis on hinnakujundaja?

Hinnakujundaja on ettevõte, millel on teatud turul suur mõju, sageli kuni selleni, et ta suudab mõjutada hindade üles- või allaliikumist sellel turul. Seda tüüpi positsiooni nimetatakse mõnikord monopoolseks konkurentsiks, kuna hinnakujundajal on teatud määral mõju, mida teised samal turul konkureerivad ettevõtted ei oma. See on vastupidine hinnavõtjatele, kes tavaliselt järgivad turul kehtivat standardset hinnakujundust, kuna nad ei suuda avaldada piisavalt mõju, et seda hinda mis tahes suunas liigutada.

Tüüpiline hinnakujundaja on ettevõte, millel on tunduvalt suurem turuosa kui ühelgi tema konkurendil. Lisaks on ettevõtte tootmisvõimsus selline, et suudetakse toota kaupu koguses, mis võimaldab hoida tootmiskulud võimalikult madalal tasemel, suurendades efektiivselt potentsiaalset kasumit iga müüdava ühiku pealt. Selline sündmuste seis võimaldab ettevõttel uurida praegust pakkumise ja nõudluse taset, tuvastada ühikuhind, mis võimaldab ettevõttel kõige rohkem tulu teenida, ja kehtestada tõhusalt kogu tööstusharu standard. Parimal juhul on see ühikuhind ka piisavalt madal, et takistada konkurentidel pakkuda madalamat hinda ja teenida siiski korralikku kasumit.

Sel juhul kehtestab hinnakujundaja nende kaupade ja teenuste hinnakujunduse standardi ning konkurendid peavad omakorda seda hinnakujundust arvesse võtma, et hoida oma praegust turuosa ja jätkata tegevust. Kui ettevõte ei suuda vähemalt seda hinda sobitada, suureneb järsult võimalus, et ta kaotab kliente ja muutub lõpuks kahjumlikuks. Sel põhjusel ei ole ebatavaline, et konkurendid jälgivad hinnakujundaja kasutatavaid strateegiaid ja kohandavad neid võimaluse korral oma eesmärkidega.

Selleks et piirata hinnakujundaja võimet teatud turgu monopoliseerida, loovad paljud valitsused agentuurid, mis jälgivad nende piirides toimuvaid kaubandusküsimusi. Mõnel juhul võidakse hinnakujundajat takistada langetamast hindu tasemele, mis viiks kõik teised konkurendid äritegevusest välja ja jätaks seega tegija monopoliks, mis kontrollib kogu turgu. Sageli põhinevad seda tüüpi piirangute ajend kontseptsioonil, et tarbijatel oleks alati valikuvõimalusi, ning samuti soodustatakse konkurentsi, mis omakorda soodustab teadusuuringuid ning uute ja paremate toodete väljatöötamist tarbijate tarbimiseks.

SmartAsset.