Varude käibekordaja on standardne finantsarvutus, mis määrab, mitu korda ettevõte asendab oma varud, et genereerida oma praegune müügitase teatud ajaperioodi, tavaliselt 12 kuu jooksul. Formaalne arvutus on aasta jooksul müüdud kaupade maksumus (COGS) jagatud keskmise investeeringuga ettevõtte varudesse. Keskmise laoseisu arvutamiseks liidetakse ettevõtte aasta alguse ja lõpu varude väärtus ning jagatakse see kahega. Varude käibekordaja võimaldab ettevõttel oma varude taset õigesti hallata ja määrata, kui suur osa tema sularahast peaks korraga varudesse olema seotud.
Ettevõtte juhtimine hõlmab kompleksset hindamist selle kohta, kuidas kõige paremini kasutada olemasolevaid ressursse stabiilsuse ja kasvu tagamiseks. Vale otsus võib kiiresti viia ettevõtte lõppemiseni. Likviidsuse puudumine tähendab, et ettevõte ei saa reageerida turul pakutavatele võimalustele ega positsioneerida oma turuosa suurendamiseks ja tulude suurendamiseks.
Üks ressursside jaotamise põhielemente on varude haldamine. Varud on tavaliselt ettevõtte suurim investeering. Ettevõtte varude käibekordaja arvutamine võimaldab aru saada, kui palju laoseisu peaks aastaringselt igal konkreetsel ajal riiulil seisma. Kui ettevõte ostab aasta alguses kõik oma varude vajadused ja müüb need aasta jooksul aeglaselt maha, oleks tema varude käibemäär võrdne ühega. Kuigi see näib olevat produktiivne viis varude haldamiseks, makstes aasta alguses kõigi vajaduste eest, kahjustab see tegelikult ettevõtet, sidudes raha varudega, mis ei pruugi enne aasta lõppu müüa.
Parem tegutsemisviis on määrata kindlaks väikseim varude kogus, mida ettevõte peab käepärast hoidma, ja mitu korda peaks ta aasta jooksul oma varusid täiendama, et teenida sama tulu kui kogu varude ostmine algus. Siin tulebki mängu varude käibekordaja. Suhtarv võtab COGS-i ja jagab selle aasta keskmise laoinvesteeringuga. Seega võimaldab valem ettevõttel määrata suurima arvu laokäibeid, mida ta aasta jooksul talub ja siiski soovitud tulutasemeni jõuda.
Varude käibekordaja abil saab ettevõte kindlaks teha, et ta suudab oma varud käitada neli korda aastas ja jõuda siiski samale sissetulekutasemele, kui see oleks näiteks siis, kui ta ostaks kõik varud ette. Operatiivselt tähendab see, et ettevõte peaks aasta alguses kulutama vaid ühe neljandiku oma varude eelarvest. See vabastab ettevõttele käibekapitali muude algatuste tegemiseks, selle asemel, et laoruumis riiulitel seisaks sularaha.
SmartAsset.